Head uut aastat…

…lugeda selge diktsiooniga, rõhutada sõna “head”.
Seda lauset ütleme iga aasta jaanuari algul aina uuesti ja uuesti. Ja ilmselt mõtleme seda soovides täiesti siiralt, et uus aasta tõesti hea tuleks. Valdavalt aga kukub välja nagu alati. Või no parimal juhul nii, nagu eelminegi, vähemalt enamuse jaoks meist…
…lugeda allasurutud vihaga hääles, rõhutada sõna “meist”.
Iga aastaga järjest enam on inimesed mu ümber väsinumad, tülpinumad, lootusetumad. Optimismiks ei anna põhjust ei ühiskonnas lokkav ebaõiglus, järjest enam sagenevad (või ütleme siis järjest rohkem meedias kajastust leidvad) loodusõnnetused, üleüldine minnalaskmismeeleolu, maailmalõpupaanika (mille valguses võib käesolev blogipostitus olla vabalt minu viimane uue aasta esimene blogipostitus) ja nii edasi, ja nii edasi. Eks ajab ju närvi küll, kui paberite järgi on kõik võrdsed, tegelikkuses on aga väiksem osa kordades võrdsemad kui teised ja suurem (vähem võrdne) osa tantsib väiksema pilli järgi. Siit annaks koostada päris asjaliku muusikalis- matemaatilise valemi, kahjuks ei ole matas ma just eriti tegija. Kasutame siis vana eestikeelelist valemit ja tõdeme taas, et “Kõik ei pääse marjamaale, muist peab jääma karjamaale”…
…lugeda kerge irooniavarjundiga, sõna “karjamaale” kohal nina kirtsutades.
Mul ei olekski selle karjamaal olemise vastu midagi, ausalt; muidu tallaks ammuilma kusagil taigas või preerias ringi. Mulle meeldib mu karjamaa. Aga mulle ei meeldi, kui keegi seda verbaalselt, füüsiliselt või vaimselt reostab. Ja kui toit sealt otsa saama hakkab, kuna marjamaa-elanikud tahavad õla alla panna näiteks balkani/peloponnesose piirkonnas asuvatele karjamaadele. Miks nimetet karjamaa enam söömakõlbulik pole ja kas hoopis sellelt pinnalt ei peaks hakkama probleeme lahendama- ei see marjamaad puuduta. Neil omal mahlane silo nina ees ja elu lill. Ja minu, väikese lamba armetu “mhääääääääääääääää” jääb hüüdjaks hääleks kõrbeks söödud karjamaal, samuti nagu ta siiani jäänud on. Jäära tähtkujus sündinuna tahaksin ma ju igavese optimistina edasi hõigata, ent loodan, et sedapuhku on õigus pessimistil, kes teatab: hullemaks enam mina ei saa. (Optimistil siinkohal lõuad pidada ja edasi teenida). Ja niisiis soovingi teile kõigile siitsamast sulalumeselt karja-marja-maarjamaalt
…uut aastat hhhhäääääääääääääääääääääd