Head

Alustame siis heade soovidega uueks aastaks kõigile (ja ärgu kellelegi tehtagu liiga). Ma  isegi ei nimeta end enam blogijaks- mis sorti blogija see on, kes kaks- kolm korda aastas postitab, mh, ah?

Igatahes, igatahes… mind inspireeris see  Tegelinski jutt (vt. viimane lõik) raamatutest.  Ma  arrrrrmastan raamatuid! Jutukaid, noodiraamatuid, teatmeteoseid, kokaraamatuid… ainult anna kätte. Ja niisiis siinkohal  tekkiski mõte. See kõlab nii: kui sul on kodus raamat mida sa ise ei kasuta/ei vaja/sul on neid mitu- saada mulle.  Ma saadan midagi vastu ka (mitte vaid mõttelisi häid soove, midagi isiklikumat ja las jääda sulle see üllatusmoment ses osas, mille ma teele lähetan. Võid ka muidugi ise öelda, mis sorti vastuasja soovid. Nii, et kui oled siin (arvatavasti) enne lugemas käinud, siis (arvatavasti) ka tead, mis sorti inime ma olen ja mida ma häämeelega loeks, eeldusel, et seda raamatut mu kogus veel ei ole  . Ütle, kui  sul mõte tekkis.

Seniks aga- olge hoitud.

Advertisements

Lapse mure

Pole olemas lolle küsimusi. Mõnikord on vaid sellised küsimused, millele raske vastata. Siis vasta võimalikult lihtsalt.

Pilt 1: Eile. Mina ja Poiss (6. klass)1111111

Read the rest of this entry »

Sada protsenti paranormaalne

Sihuke lugu.

Tõestisündinud, kusjuures.

Oli vaja igapäevaseks kasutamiseks mul musta värvi tintekaid, soovitavalt 0,7 . Üks oli olemas ja igapäevatöös kasutuses… aga ennäe, otsa sai. Mõtlesin siis mina kolkaelanikuna, et kui satun Suurde Kaubanduskeskusesse- hangin ära ja kohe mitu. Ootasin vaid sobivat juhust. Juhus saabus, kui  õpside ainesektsiooni viljaka töö tulemusena sai ette võetud ERM’i külastus (soovitan) ja seejärel  vaba aeg Lõunkeskuses (lõpetage see ümberehitus ära, siis soovitan).  Igatahes külastasin ma nimetatud vabal ajal Lõunakeskuse Apollot ja skoorisin soovitud tintekad.  Igasogast muud manti skoorisin ka. Tiigrist ja Maksist ja Rademarist ja.

Aga.

Koju jõudes ja asju lahti pakkides ei olnud tintekaid olemas. Kogu muu kraam- ofkoors. oli olemas Keerasin kõik märsid tagurpidi- ei midagi. Leppisin tõigaga, et jäid need kirjutusvahendid minust  Apollo letile ja värki.

Edasi

Mingil hetkel tundus mulle, et  mu kalasabamustriga riidest kott vajab pesemist. Niisiis tühjendasin kõik sisemised ja välimised sahtlid (leidsin  ammukadunud pärlkõrvarõnga ka)

Ilus ja puhas kott sai. Retriiverikarvavaba ka.

Komplekteerisin koti uuesti. Nagu ikka siseharjunud kommete kohaselt: paberid mapiga  kotis, kosmeetika koti sisetaskus, võtmed  trukiga välitaskus, Kaks pisikest lukuga välitaskut hängisid niisama, ühes neist oli minu teada helkurriba ja teise hügieeniline huulepulk

Vähemalt nii ma arvasin. Täna umbes kellaneljapaiku (loe: 16) kaevasin läbi kõik kotisahtlid sentide  otsinguil (Põnni  klassiõhtu)..

Kaks tundi hiljem  oli  piiiiiiiiiiiiiisikes tühjas  kotitaskus korraga need kolm tintekat mis ma 10 11 2016 Tartu  Lõunakeskuse Apollost ostsin.

************

Kui keegi tuleb praegu väitma /oo sa ei pannud tähele/loogika/ annab kõike seletada/iseoledhajameelne/ isetahadtähelepanu//isemidaiganes…

…unustage ära. see kogemus on hirmutav ja mitte vähe,

the truth is out there.

 

 

Kaitstud: Sürpraaaaais…

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Posted in niisama. Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.

Seitse

Blogul oli eile sünnipäev. Oleks ta inimene, peaks varsti kooli minema.

seitse

Palju õnne!

(ja mulle rohkem viitsimist kirjutada) 🙂

Milleks?

Tõesti, milleks? Miks peab inimene end kogu aeg kellelegi tõestama? Inime ju ise teab, kes ta on (või siis ei ole).

Jutt ei ole minust.

Need, kes Venemaa selgeltnägijate tuleproove jälgivad ilmselt teavad, et algas 17. hooaeg. Täna sai vaadata 2. osa.

Ma tõesti tahaks aru saada… aga vist ei saa. Ma proovin mõista.

Mitte nii must-valge

Ma ei tea, kas keegi mäletab, aga 2014 sügistalvel levis näoraamatus sotsiaalmeedias üleskutse challenge postitada  viie päeva jooksul iga päev üks must- valge pilt ning  kutsuda ka täägida  üks sõber sama tegema. Ma tookord jagasin oma fotosid ka siin ja siin ja siin ja siin ja siin ka . Täna  püüdsin arveid klaarida oma hot.ee postkastiga  (ta kangekaelselt väitis mu parooli vale olevat. Igatahes saime parooli vahetatud ja mina üle poole aasta kirju lugema. (Olgu öeldud, et igapäevatoimetuste jaoks on mul hoopis teine aadress). Postkastis  ootas mind selline kiri: Otsisin netiavarustest pilte harjutamiseks. Teie pilt jäi valikusse ja proovisin sellel kuidas oleks võimalik mustvalgele värve lisada. Jagan ka Teiega tulemust. (Inimese nahavärv on paras pähkel)

Jutt on neljanda päeva pildist:mustvalge 4 001

Värvilisel kujul selline:mustvalge-4-001 copy

Kuna ma  nagu mäletan, et  originaalpildist on ka värvipilt olemas kirjutasin vastu, et kleit on tegelikult hele sirelililla. No ja Ülikooli aula seinad pole vist päriselt ka sellist värvi kunagi olnud.

Nüüd aga veetsin rõõmsa pooltunni oma vanu fotosid sirvides- pole lilla kleidiga pianisti kusagil. Must- valge on küll. Nüüd ma siin istun ja nuputan- kas  kadunud eksemplar ikka oli päriselt olemas või on tegu vaid mälestusega?

Rohelist tooni (ehkki sobiks mätšiks silmadega hästi) mulle kanda ei meeldi. Roheline värv meeldib küll.