Kolmapäevaõhtune targutus

Leidsin Peebu sahvrist mõne mõtte:

Mare Pork tsiteerides kunagi ühte õnneuuringut, mille järgi on kolm kõige olulisemat õnnelik olemise allikat :

  1. Sisemine tunnetus, et ma suudan ja saan elu ning asjadega hakkama – I CAN, Ma Suudan.
  2. Rahuldustpakkuvad lähedase inimsuhted
  3. Töine tegevus, millel on sügavam tähendus.

Nii. On põhjust mõtlemiseks.

P.1 Otse loomulikult saan ma elu ja asjadega hakkama, mõnikord halvemini, mõnikord päris hästi. Ja enamasti mulle lausa meeldib see hakkamasaamine.

P.2 Vot see inimsuhted on veidi keerukam teema- kui lapsed on kasvanud suureks ja suhte seis ebakindel, siis ei saa seda nimetada just eriti rahuldustpakkuvaks, või kuidas? Läbisaam lastega on muidugi hea (nagu alati) ja kui meessuhtel ka mu jaoks aega on, siis ju päris hea veel,

P.3 Töö ja hobi on mul sama, teen mõnuga ja eks ma oma väikese jälje olen ju juba mahagi jätnud oma tööst.

Milles siis probleem, et end hetkel just eriti õnnelikult ei tunne? Nagu ei taha midagi… nokitseks midagi, peseks nõud ära, sirgeldaks veidi paberile, kirjutaks mõne uue lastelaulu… selle asemel vedelen siin läpaka taga ja mõtlen elu üle järele. Võib olla lihtsalt on veidi raske üksielamisega harjuda? Või on süüdi eile saadud nohu? Või keskeakriis? Aga kust see keskeakriis kui veel puberteetki päriselt läbi ei ole?

Eh, mis ikka… ükskord tuleb parem päev (tegelikult võiks ka palgapäev rutem tulla) 😀

Kusjuures…

andis alles otsida sellist blogikujundust, mille värviskeemi muuta saaks 🙂

Et siis blogimaailmasse…

Blogid avastasin enda jaoks suve algul, nimelt siis, kui puutusin kokku Kose noortega, kes mu suvemuusikali lavastasid ja selle tarbeks ekstra blogi avasid. Igapäevaselt oli hea nende edenemist jälgida ning asjade käiguga kursis hoida. Kui muusikal tehtud sai, avastasin enda jaoks teisigi asju (loe: blogisid), nii- ja naasuguseid. Mõni on pakkunud algusest peale lugemisrõõmu pikemaks ajaks, mõni pole eriti minu jaoks (ju ei huvita kõik teemad ja ei ole ka kõikide kirjastiil kõige nauditavam). Täna alustatud asjaga ei pretendeeri ma mingisugustesse ede- ega tagatabeleisse, võtan seda lihtsalt kui kohta, kuhu üles tähendada oma uit- ja muidumõtted (või mis iganes mõtted mis minu arvates äramärkimist väärt). Ja kui leidub mõni, kes minuga samal lainepikkusel- ega selleski midagi halba ole:)Huvitav, et kauaks mul kannatust-püsivust jätkub vaid:Dkalmistu tn loodetavasti ei jookse siis niipea veel tupikusse 😀
Aga kose noorte almanahhi ootan juba küll, järgmise nädala algul peaks saama…