Söögivahetunni-intermezzo

Tegelased: Õ (õpetaja), I ja E (3 klassi poisid, mõlemad elavad maal, talumajades)
Tegevuskoht: 3 klassi laud koolisööklas. Õ istub ühel pool lauda, I ja E tema vastas. Söövad ja räägivad juttu juurde.

I: …aga õpetaja, tead , et meil on kodus kassipoeg. Põllu pealt leidsime ja ema ütles et kui keegi otsima ei hakka siis võime endale jätta.
Õ: Väga tore ju.
I: … ja sellist halli värvi ja kahekuune umbes.
Õ: No siis ta on ju veel väike.
I: Ei ole ju väga väike
(Õ.on teemaga kursis kuna möödunud suvel oli tal endal kahekuune kassipoeg kodus, E juurest toodud muide)
Õ: No nii väike on ju (näitab kätega, kui väike just)
I: Selline jah.
E: (kes on siiani vaikinud, elutargalt) No see on ju juba paras kass…

Keenjuse hommik

Keenjus ärkas hommikul üles, pani kohvivee keema ja kepsles duši alla. Värske ja reipana väljus ta sealt peagi, doseeris kohvi kannu ja täitis tassi. Heatujuline keenjus siirdus elutuppa ja klõpsas teleka käima. “Terevisioonis” rääkis üks tark tädi parasjagu teistest keenjustest, juttu oli aikjuu mõõtmisest ja keenjus kahetses sügavalt et teda mensa-klubi liikmeks ei võeta, kolm punni jääb puudu. Igatahes ei lasknud keenjus tujul langeda, föönitas lokid kuivaks ja pani selga tööleminekuriided (täna koosnes see komplekt kampsunist, seelikust ja sukkadest). Ka näo krohvis keenjus kenasti siledaks ja riputas vidinad kõrva. Kõigi nende toimetustega valmis saanud vaatas keenjus kella ja otsustas, et aega on veel tassikese kohvi tarbeks. Aga oh õnnetust, kallamise ajal võpatas keenjuse muidu nii kindel käsi, kohv valgus üle tassiserva, sealt lauale ja üle lauaserva õkva keenjuse sukkadele. Keenjus otsis kapist uued sukad ja otsustas et koivad väärivad üleloputamist. Pahinal vannikraani jooksma pannud, arvas keenjus, et kuna vee ja seebi vajadus on vaid jalgadel, pole vaja seelikut ja kampsunit ära võtta. Keenjus ronis jalgupidi vanni ja juhtis veejoa sujuva liigutusega vannikraanist dušši…

vot selline lugu juhtus minuga täna hommikul 😀