Vanatüdrukueine ehk Garlick Mania

On vaja vaid kahe asjaolu kokkulangevust- tühja kõhtu ja homealone-õhtut ja juba ma kappan pliidi poole , et endale üks kiire vanapiigasnäkk valmistada. Hakatuseks on vaja keeta veidi makaroniollust (hoolimata sellest, mis peenem nimi neil isekeskis olla võib), siis kuumutada õlisutsu sees küütsekene küüslauku, selle otsas praadida paar tomatit, muidugi lisada makaronts ja maitseaine- ja õgardlus võib alata. Kui arvestada, et ma teen portsu vaid iseendale ning kasutatud kyyslaugutykk on paks ja maitsekas, siis pole ime et kõik vastassoo isendid aupaklikku kaugusse hoiavad. Vampiiridest rääkimata 😀

Haiguste ravi kontrollitud

Tänaseks saavutatud külmavärinate ja nohu peale meenub mulle just seesama “haiguste ravi kontrollitud”, mida kunagi kauges minevikus seinale kriipseldatuna igal pool näha võis. Pealkirjale järgnes muu pikk jutt ka veel, aga mida see endas sisaldas, sellest vaikib ajalugu. Igatahes on see fraas mind terve päeva kummitanud. Järgmiseks meenus kogumikust “Lilled Algernonile” loetud jutt (autorit ei mäleta, kas võis olla Paul Anderson?) pealkirjaga “Operatsioon “Kelly”” kus sõbralikud tulnukad pakkusid maalastele vaktsiini kõikide haiguste, sealhulgas vananemise vastu. Doktor Kelly, kelle kaudu tsivilisatsioon oma sõnumi edastas, katsetas vaktsiini kõigepealt omal nahal, siis oma patsientidel kel ravimatu haigus diagnoositud ning lõpuks, aasta hiljem, kui järgmisel päeval pidi algama ülemaailmne vaktsineerimine operatsioon Kelly koodnime all, avastas et peale kõige muude tõbede ravib medikament kodanikke ka ülemäärasest intelligentsusest. Naabrinaine- vähist paranenud pagar- helistab, et küsida saiakeste retsepti, nendesamade saiakeste, mida ta 30 aastat une pealt küpsetanud on. Nii et ka omadus kõike mäletada võib olla haigus. Minu jaoks jäi sellest loost kõlama mõte, et olla inimene tähendabki kogu komplekti vastuvõtmist- võtad teatud hüve, siis kaasneb sellega ka teatud kannatus või vaev. Tasakaal, teate küll. Must ja valge. Yin-yang. Kontrollides haiguste ravi võib kahe silma vahele jääda midagi muud ja vice versa. Kõike korraga ei saa. Ja üleüldse, kuidas see oligi- meie saatus, armas Brutus, on kirjas taevatähtedes… 🙂
Igatahes võtan ma müüd põgusa kontrolli alla oma enesetunde, parandan seda kuuma tee, mee, sidruni, rummi ja küüslauguga. Eks homme paistab, kui vinge kontroll ma olen. (Muide- tuues kerge paralleeli: ennemuiste käisid bussis piletikontrollid, nüüd on seal reisisaatjad. Eks me olemegi igaüks omaenese reisisaatjad oma teel. Lisatasu ei küsi.)