Isadepäevane

Kui ma oma isa peale mõtlen, tulevad hoobilt ette sõnad: suur, vana rahu ise, hea kokk, huumorimeel. Ja ilmselt ei ole asja, mida ta oma kätega valmis teha ei oskaks.
Isaks sai ta just tänu minule, pärast aitas mu õde ka veidi kaasa … aga ma olin igatahes essa. Tänaseks on tal 7 lapselast ja üks lapselapselaps ka. Kogu komplektist siis (2+7+1) on 20% meessoost. Sellise naistekarja peale muidugi peabki olema hea huumorimeel ja oskus võtta maailma asju filosoofilise rahuga. Mida ta edukalt viljeleb. Ma ei ole teda kordagi kuulnud tarvitamas vängemat sõna kui “kuramus”. Häält tõstma ei pea ta samuti. Oma 1.90 pikkuse aukartustäratava koguna tarvitseb tal vaid rääkima hakata ja kõik kuulavad. Või kui ei kuula, on vähemalt vait.
Ükskord nägin, kuidas ta vihastas. Ma võisin olla umbes 14aastane. Istusin köögis ja jälgisin, kuidas isa kartuleid praeb. Oli kevad (arvan, et maikuu)ja aken oli lahti. Õues, kuurinurga juures kräunus hulkuv kass. Vastikult kräunus. Järgi ei jätnud. Nägin, et isale käis ta samuti närvidele. Pliidil oli panni ja gaasieegi vahel riistapuu nimega leegihajutaja. Selline metallist, aukudega latakas. Igatahes plaanis isa sellega kassi visata aga viskas selle asemel kogemata pannitäie kartuleid aknast välja, et kassi minema hirmutada.
Üldse on tema söögitegemist jälgida omaette ooper. Esiteks kukub kõik kohutavalt maitsev välja, teiseks teab ta seda ise ka, juba kokates on näha, kuidas tal neelud käivad sest ta teab täpselt kuidas tulemus hiljem maitseb. Ja kui ma aastavahetuseks Tartusse vanemate juurde lähen, siis on raudkindel et ta tuleb uksele vastu käes kastmelusikas või kotlett ning käsib maitsta kas on või ei ole midagi puudu. Loomulikult ei ole.
Üleüldse olime isa utsitamisel lastena osavad ema pühapäevaseid plaane ära solkima. Pannkookide juurde, kui ema ülevaadet andis kui palju pesu pesta vaja on , arvas isa aknast välja vaadates: ilm on pesu pesemiseks liiga ilus, sõidame parem kuhugi. Pole raske arvata, kumb vanem meie tingimusteta toetuse ses osas sai 🙂
Sõitsimegi muidugi. Kas metsa lumele lõket tegema ja sardelle vardas soojendama, mõnikord maale tädi juurde, mõnikord Valka läti komme tooma. Auto oli meil rallimoskvitš, 1972 aasta oma. Tegi Norras avarii ja saadeti back to U.S.S.R. Isal õnnestus see ära osta ja korda teha. Hiljem oleme sellega reisinud Mustast merest Valge mereni.
Aga see on hoopis üks teine jutt 🙂

Advertisements

6 kommentaari to “Isadepäevane”

  1. ***** üksi kodus Says:

    Ja oi kui õnnelik olen mina , et sinna suguvõssa kuulun 🙂

    • sesamy Says:

      sa ka blogi teinud w kommenteerid niisama:) ?
      ega mul siin midagi selle vastu ei ole, et kuulud 🙂

  2. Sinitihane Says:

    Väga muhe lugemine!

  3. ***** üksi kodus Says:

    Kuule ei ole blogi teinud 🙂 Mul pole selleks eriti aega ega oskust kirja viisil inimesi lugema meelitada .. 🙂


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: