Mõrd ärkas lõunaks üles

Enne polnud põhjust. Eideke jõi hommikukohvi, keenjus tegi tööd ja postitas paar sissekannet. Luges teiste omi ka. Üle keenjuse õla piilus mõrd. Mõrrale ei meeldinud. Andis keenjusele kinga (tegelt 2) ja saatis jalutama. Keenjus pakkus et rebjaata, davaitje žit druužno a mõrd polnud nõus. Mõrd ei saanud aru et miks tema peab druužnõi olema kui teised ei ole. Õiglus olgu olla ja vorst vorsti vastu. Et kui mõnes blogis on konkreetselt inimese kohta kirjas et inime on saast (ja otsus ei kuulu edasikaebamisele) siis tahtis mõrd panna kirja et blogi mis nimetab kedagi saastaks ei saa sellest ise ka just puhtamaks. Tahtis sappi pritsida nii et vähe pole.
Aga mõrd tegi väikese valearvestuse ja unustas eidekese ära. Eideke astus vahele ja teatas, et tema keeldub sapijugasid koristamast. Andis mõrrale sigareti ja saatis õue maha rahunema. Oleks konjakit ka andnud kui oleks olnd. Mõrd läkski. Ei ole õiglane eidekesega rinda pistma hakata ju.
Nii jäi suurem kahju sündimata, olgu pealegi, et mõrd juba lõunaks üles ärkas.

Nostalgia

Mäletate seda filmi?
Kõnealune Hällilaul on 5 klassi programmis. Tänane kogemus näitab, et nendega kõneleb see laul samamoodi.
Hea muusika on eatu.
Aitäh autorile.

Unenäoline

Huvitav oleks teada, kus ma tegelikult olen, siis kui ma magan. Keha vedeleb muidugi linade vahel, konksus nagu kapsauss ja arvatavasti padi üle kõrva tõmmatud. Aga tegelikult?
Kui ma näen und, siis olen ma ju oma unenäos, elan seda läbi samamoodi nagu mistahes asja oma igapäevaelus. Tunnen hirmu, rõõmu, paanikat ja häbi, rohkemgi veel kui nii-öelda tavaelus, sel põhimõttel, et igapäevaolmes ma ju mingitesse x situatsioonidesse ei satu. Öösel läbielatu võib su tuju tõsta/rikkuda terveks järgnevaks päevaks. Mõnikord tunned tagasijõudmisest tohutut kergendust, mõnikord tahaksid kauem ära olla.
Täna hommikul igatahes ei olnud erilist isu tagasi tulla 😀