Keenjuse sonx

Keenjus tabas end peeglisse jõllitamast. Oli suht inimlik.Ainult juuksed olid kuidagi lamba fassongiga. Keenjus võttis kammi ja asus oma lakka harima.
Korraga, oh ehmatust, avastas keenjus juustest heleda (loe: halli) kiu.
Aga keenjus on keenjus on keenjus ja oskab kõik asjad enda kasuks pöörata.
Peale kerget mõtiskelu märkis ta üles:
IGAL NAISEL OLGU JUUSTES VÄHEMALT ÜKS HELE KARV JA SAAGU SEE VABANDUSEKS TEMA BLONDIDELE HETKEDELE.

Öised kõnelused ehk kuidas magad sina?

Kujuta ette, et on öö. Te olete teineteise kaisus ning ajate juttu. Maast ja ilmast. Mingil hetkel jõuab jutt sinnamaani, mis asendis inimesed magavad, eeldusel et nad parasjagu kaisus ei ole. Te leiate taas midagi sarnast- mõlemad magavad üksi olles sarnases poosis: midagi küljeli ja kõhulioleku vahepealset, üks jalg välja sirutatud, teine põlvest kõver, nagu oleks jooksu pealt tardunud. Üks käsi samuti välja sirutatud, käe peal nugavaks mättaks vormitud padi, padjal pea. Teine käsi on vaba ja puhkab niisama. Enamasti lõua alla konksu tõmmatult. Te arendate teemat edasi a la mis variandid veel võimalikud on: kas ristseliti maas, käed kõhul, hambad laiali või näiteks siis õiges asendis nagu reklaamides näha, pulgana küljeli, pea toetumas dormeo padjale, nii eeskujulik, et kõigil ortopeedidel seda nähes sorinal rõõmupisarad silmist jooksevad. Väga kaua te sel teemal muidugi ei jahvata.
Palju hiljem jääte te magama. Ikka kaisus.