Keenjus, juustusai ja mikrolaineahi ehk Absolute Master Level

Sellest ajast kui keenjus mikrolaineahju soetas on nüüd ikka hea hulk aega möödas ja keenjus avastanud mõningad viisid, kuidas meelepäraseid ampsukaid kergemini valmistada võiks. Üks keenjuse lemmikuid on juustu-küüslaugusaiad. Teha tuleks siis nii: määrida saiaviilakad võiga, või peale paar õhukest küüslauguliistakat ja riivjuust. Kõik kenjaalne on ju lihtne. Keenjus teab suurepäraselt, et mikroahjunõude küljes ei tohi olla isegi miskit vihjet metallile,
Otsis siis keenjus külmikust üles või ja riivjuustu, nabis paar viilu saia ja alustas kokkamist.
Või oli võetud otse külmast, seepärast keeras keenjus mikroahju sulatusrežiimile ja pani võipaki sulama. Fooliumpakendis.
Kui sädemeid pritsima hakkas sai keenjus aru küll, et midagi on valesti.
Samas oli ta saavutanud kenjaalsuse uue tasandi.

Hilisõhtune sigadus

Kevadel (loe: esmasel mail) olid meil siin maal miskised mõttetalgud. Mitte , et meid seal väga massiliselt kohal oleks olnud aga need, kes olid, viitsisid vähemalt kaasa mõelda. Toodi esile probleeme, millest ma tol ajal aru ei saanud (et see üldse miski probla on), nüüd hakkab vaikselt kohale jõudma.
Küsimus oli:
KUIDAS VÄLTIDA MEEDIA NEGATIIVSET MÕJU INIMESELE
Lihtne ju; ära loe lehti/surfa netis vms. Koba pimeduses,ära raiska raha Eesti Ekspressi ostmisele.
Aga pahapaha värk, sa ei kuule/näe/loe ka vajalikke asju…
Mina sain oma negatiivse laksu täna kätte. Tööposti otsas tekkis köhimistarvidus, palavikutunne jne jne. Kui ma poleks iial seagripist kuulnud, arvaksin ma, et tegu külmetushaigusega. Küüslauk, sidrun, mesi, viin ja asi kontrolli all. Kui tarvis, kerge ibu kah. (ei talu paracetamoli) .A hetkel mässin end kõigi eelpoolnimetet vahenditega teki alla ja mõtlen oma lihtsa inimese mõtteid teemal kuis paremini paraneda. Ja mingis kuklasagaras kummitab : seagripp?seagrippppp?
Paanikaosakond on tegutsemisvalmiduses nummer üks.
A tegelikult on sigadest kahju. Esiteks on nad ikka kuramuse moodi maitsvad (räägib karnivoor minu sees) , teiseks : väide, et mehed on sead ei pea paika teps mitte; mõni siga annab mõnele mehele ikka väga osavalt silmad ette. Kolmandaks tuleb meelele vana malevalaul:
On sigu rasvaseid, nii palju kasvab neid, on ülesande suure saanud nad
ja möödub aasta või paar, ja asi ongi klaar, nad Ühendriigid maha jätavad.
On sigu rasvaseid, nii palju kasvab neid, on ülesande suure saanud nad
ja möödub aasta või kaks, pekk aina muutub paksemaks, ja Ameerika maha jääb meist.
Ref: Siga, siga, mis sul viga, mis sul viga on aatomisajandil töörahva õnne jaoks elada;
Siga, siga, pikka iga, pikka iga sul soovin ja pekki sul proovin ja Ameerika maha jääb meist.
Siga, siga. Pikka iga. Laiad töörahvamassid ja koerad ja kassid su lihaga toidavad end
ja kui kärvadki sa, ei jää leinama ma- sinu asemel sööme me veist.
_______________________________________
Seakari, mitte Tallinna raad.

Vahetunnimeenutused

Tegevuskoht: õpetajate tuba
Tegevusaeg: tänapäev, 10 minutit vahetundi
Tegelased: Muusik (M), Kunstnik(K), Bioloog(B), 3 algklass (3A), Füüsik(F), ja X.
Peategelane: transistorraadio (sest temast kõik algas).
Eelloona käib jutt kohalikust mälumänguturniirist. Õpside võistkonnal läheb seal üldjoontes hästi.
F: Vanasti oli ju see Mnemoturniir. Seda sai ikka kuulatud.
B: Praegu on ju ka.
F: Mis jaamast siis?
B: Ai ei ega ma teagi. Vikerraadiost vist ikka.
F: Vanasti oligi kaks jaama ainult ja üks neist ei kõlvanud kuulata. Vikerraadio ja klassikaraadio.
M: (F’le) Mis sul klassikaraadio vastu on?
B: Klassikaraadio tuli ikka hiljem.
M: Kui ma väike olin, siis ma arvasin, et on kaks raadiojaama: vikerraadio ja stereoraadio. Mu tädil oli väike transistor (näitab kätega suurust), selle võttis suvel vao vahele kaasa kui porgandeid rohis.
B: Mul oli endal selline. Keskkooliajal. Ülikooligi tuli kaasa. Sellega olin tegija tibi. Pruunis nahkkarbis.
M: Justjust, üleõlarihmaga. Aga see ragises nii kohutavalt et kuulata midagi eriti ei saanud. Meil maal vähemalt.
B: No ma ülikooliajal olin tegija tibi sellega. Olgugi, et kuulata oli vähe.
X: Iga päev kell kaks saime teada, et kehtib kahekümne neljas elektrienergia tarbimise režiim.
M: Mina ootasin soovikontserte. Ajasin näpuga raadiosaatekavast järge et mis lugu tuleb ja siis lindistasin. Jube suur kobakas lintmakk oli. Mikrofon käis juhetpidi külge.
3 A: Ma lindistasin siis, kui kassetika sain. Surusin raadio ja kasettmaki sisseehitatud mikri omavahel kokku ja muudkui lindistasin.
K: Issand, ja siis sai ju laulikuid tehtud. Kirjutasime sõnu maha nii et vähe pole. Praegu küll ei mäleta enam midagi.
M: Ja oh õnne, kui mõnest välismaa ajakirjast sai ilusate tädide pilte sinna kleepida…
K: Oot, üks laul oli midagi lilledega…. eee….oooot….
M: Raudselt Roosiaiakuninganna.
K: Ei olnud, midagi muud. No aita meenutada (kuna M on 4 aastat Kst vanem, siis olid enam-vähem samad laulud)
M: Pardike ja mooniõis? (laulab veidi ette) Kordpõllulkuskirendaspunanemoon ükspardikepaterdaspapagakoos… ?
K: Ei, see ka ei olnud. No pakkuge veel.
M: Muide, mul oli see Loretti vinüül kodus. Ja grammofon kah , kolme kiirusega. Arvake ära, kas sai Pardikest ja Mooniõit itaalia keeles ikka eriti kiiresti kuulata või jah? (segane häältesumin, kõik räägivad läbisegi, mida nad erinevate kiirustega kuulanud on)
K: Meelde tuli! Pealkiri oli Väike aed!
M: Oon kooiduu eeeeeeeel öööööö vaaaaaikne tuuuund ?
K: Just täpselt seesama! Ei tea, kus mu laulik olla võiks ? Ei usu et ära viskasin?
(kell heliseb tundi)
X:(juba väljudes, ukselt üle õla) Aga kes teist lapsepõlves saia triikinud on?

Oli äratundmisrõõmu?

Kumb oli enne, muna või kana?

Täna küsis üks laps minult keset tundi : õpetaja, miks sul kogu aeg nii hea tuju on?
Vastasin, et iseloom mul selline. Ei viitsi mossitada.
Igatahes tegi tema küsimus mul tuju heaks 🙂