Paar sõna mõjutusvahenditest

Inimesed ikka loevad, ega minagi mingi erand pole. Raamatuid, ajalehti, harvem ka ajakirju, blogisid, e-maile…. mida iganes. See mida nad loevad, kujundab suurel määral nende hinnanguid ühe või teise asja suhtes. Nemad ise kaasa arvatud. Sest see, mis kirjas, on ju kahtlemata tõsi ja ennäe, kui palju erisuguseid mõtteid on sõnadeks vormitud.
Tegelikult ajendas mind käesolevat kirjutama hoopis teisel teemal blogijutt. Kuidas ei saada hakkama sõnadega ja last kasvatades võetakse appi rihm, vits, rusikad vms. Sõna kasutamist mõjutusvahendina ei peeta ilmselt piisavaks- aga ennast lastakse mõjutada küll? Siililegi selge, et Kalevi kommid on kräpp ja õpetajad närvihaiged, paks inime on loll ja mehed on sead ja seagripp tapab. Nendel teemadel on kõigil ikka oma arvamus mille saab kommentaariumis välja valada. Siis on ikka uhke olla, vat kus ma nüüd ütlesin ja puha. Et kohe nii õiged sõnad leidsin (ja leian veel ja üleüldse, kui laps mind praegu segama tuleb kui kommentaare kirjutan saab laksu kirja sest vanemaid peab austama. Kas millegi eest austada on, pole siinkohal oluline).
Paneks ehk prioriteedid paika?

Advertisements

5 kommentaari to “Paar sõna mõjutusvahenditest”

  1. zeeta Says:

    su kirjutis tuletas mulle meelde veel midagi seoses mõjutamisega:
    kui last karistatakse iseseisva mõtlemise , omaalgatuse või mõne pahanduse ülestunnistamise eest, siis kahaneb tema oskus teha oma järeldusi, nö mõelda oma peaga, kuna näha on, et vanem otsustab alati ja seega võtab ka vastutuse. selline lapse ei õpi vastutama ning oma arvamusi kujundabki sel moel, kuidas reklaam või tema iidolid arvavad.
    pealegi on see mugav, oma vead on nii võimalik vanemate, õpetajate, valitsuse või halva horoskoobi kaela veeretada .

    • sesamy Says:

      olen tähele pannud, et väga mugav on täiskasvanutel ära unustada iseenda tundeid lapsena, mida nad mingites situatsioonides tundsid jne. ja suutmata lapse tasandile laskuda, suhtlevad nad temaga jõupositsioonilt. ja suureks kasvades unustab laps omakorda need tunded- neid lihtsalt ei ole meeldiv meenutada. ja ring algab otsast peale.

      • Celtic Says:

        See pole unustamine, see on selle osa, mis tol korral solvus, maha surumine, endast eemaldamine. Laps tahab olla laps, mitte mingi tüütu putukas oma vanemate jaoks. Seetõttu ajab ta endast minema kõik selle, mis meenutab talle vanemate spoolset solvamist.

      • sesamy Says:

        Ega ma pidanudki silmas hajameelset unustamist, lihtsalt blokib eneses selle, mis talle haiget teeb…
        Tulemus on niikuinii sama 🙂

  2. Indigoaalane Says:

    mina ei suuda ette kujutada lapse poolt tehtud pahandust, mille eest lapsele naha peale anda. Tavaliselt oli pahanduse põhjuseks ikka kas – laps oli väsinud, tal puudusid antud olukorras käitumiseks teadmised-kogemused, olin mina jätnud midagi tegemata-rääkimata vms.
    Aga mis mina ka tean. Lapsed on oma vanemate nägu- ja minu omad sp väga paid:)


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: