Empaatiateemaline urin

Empaatia on võime mõista teiste inimeste tundeid ja vajadusi. Nii väidab vikipeedia. Ilmselt on nimetet sõnal ka veidi peenem ja täpsem definitsioon, ent üldjoontes käib see siin küllalt heasti. Mu oma arusaam lisaks sellele veel *võime näha asju läbi osalise silmade* , *asetada end teise inimese nahka* vms. Olles ise inimene, mõista teist inimest. Üks inimlik omadus, mis inimesest inimese teeb. Ookei, empaatia on empaatia. Ja nüüd tahaks ma teada, kuhu see kadunud on.
Postitama ajendas mind DELFI artikkel saate “Sind otsides” teemal. Täpsemalt siis mitte artikkel, selle kommentaarid hoopis. Paluti avaldada arvamust, mis tunnetega konkreetset saadet vaadati. Hetkeseisuga kui ma siin ise oma näpstükki kriban, on kommentaare kogunenud 155. Ja ennäe imet- suur osa kommenteerijatest “ei vaata sedasorti ila põhimõtteliselt”. Olgu, arusaadav, ka see on inimlik et kaldutakse arvamust avaldama teemadel, millest muhvigi ei jagata. Osa publikumist võrdleb kahe seni eetris olnud saate vedajaid omavahel. Miks ka mitte. Osa arvamuseavaldajaid tunnistavad, et “võttis silma veele”. Aus. Ja veerand kommentaatoreist arvab ka. Oma mätta otsast. Mõned näited siis. (kopipasta otse kommentaariumist).
marge, 21.11.2009 20:33
Selle juhtumi puhul tundus küll, et Jana oleks suuteline olnud ka ise ema üles leidma, aga noh, siis oleks ju pidanud ise kulud (ka sõidukulud) kandma..
lavastaja, 21.11.2009 20:37
Tütar oleks pidanud natukene oma kirja teksti rohkem peegli ees deklameerima ja harjutama. Kas see vene mutt tuuakse ka nüüd Eestisse oma “lapselapsi” vaatama? Mis arvele raha suunata?
ei meeldi, 21.11.2009 20:51
Võlts nagu mehhiko seebiooper, kuid ainult eesti kastmes. Kui lapsest pole kogu elu midagi tahetud teada, siis nüüd ka poleks seda vaja. Saaks veel aru, kui mingil muul põhjusel, nendest mitteolevatel põhjustel, aga lihtsalt kunagi laps maha jäetud. Ei saa nendest lastest aru. Oma poeg ka pool elu ilma emata kasvanud ja talle küll ei tule pähe oma ema kuskilt Pärnu kandist otsima minna. Lausa põlgab teda ja milleks mingit jätist tülitada. Saade on maksumaksja raha raiskamine, palju vahvam on näidata eluterveid ja korralikke peresid.
otsijaks, 21.11.2009 21:04
vaadake enda ümber – teie lähedal peidavad end vagura maski all paljud rongaemad, ainult et mida te oma kolleegide või naabrite noorepõlveelust teate.
Ma mõistan hukka naisi, kes jätavad maha oma lapsed. On sinu jaoks õhku hingamiseks ning jagub sinu jaoks kuskil katust pea kohale, siis peab ka su laps olema sinuga koos, sest kuskil mujal pole tal siiski olla parem kui oma ema juures.
Vihkan tagantjärele võltspisaraid valavaid rongaemasid
hmmm, 21.11.2009 21:17
ma arvan, et see oli mõttetu samm.
midagi ei muutu.
pealegi arvan, et see nn ema valetas mingi sotstöötaja kohta, kes eestist seal tal justkui käis vaatamas ja inspekteerimas ta ühikatuba.
kui mutt oleks tahtnud tütart enda juurde võtta, siis poleks seal enne 2 korda paljunenud.
ema, 21.11.2009 21:35
ma ei usu ainsatki selle n.ö ema pisarat ega ka sõna. tuli siia nõukogude välismaale head elu otsima ja ilmselt pandi hoopis tööle. küllap mingi vassiliga ära põgenes, roodinale.
ükski ema ei jäta oma last maha – kui on tõeline ema. tema jättis. ja trikkis varmalt oma ühikakorteris veel 2 tükki lisaks ka.
rongaema, üdini võlts rongaema. polnud lapsest sooja ega külma. valetaja kah.
***
Oma mätta otsas olijad leiavadki siis nii, et kui last emale seni vaja ei läinud, milleks teda enam üles otsida. Mõttetu moor ju. Kaugelt ja kõrvalt vaadates mõne jaoks äkki ongi. Aga lähemalt kaedes? Tuleks roniks Jana mätta otsa ja püüaks asja läbi tema pilgu piiluda? Kujutle end Jana situatsiooni ja arva siis edasi? Kas suudad?
Kui suudaks, siis ju seliseid sõnu ei loobiks…
Ükskõiksusest olen varemgi kirjutanud.Pakun, et selle antonüüm on osavõtlikkus. Mis võiks aga olla empaatia antonüüm?
Kardetavasti on see (empaatia antonüüm) inimkonna tarbeks suuremgi katk kui paljuhaibitud seagripp.
Kas pole mitte nii, et tark õpib teiste kogemustest? Kuidas seda empaatiavõime puudumise korral teha? Oleme teel siis globaalse rumaluse suunnas? Vähemasti emotsionaalses plaanis tundub küll sedapidi…
Aga see on siin vaid mu isiklik arvamus. Vaielge vastu või arvake kaasa. Eriti oodatud on oma arvamust põhjendama eelpooltoodud tsitaatide autorid.

Eneseirooniliselt

Tänaõhtustel prognoosidel pole ilmset määratud täituda.
Psühhoabi tuleb teeveekolmelt, saab laevahukustoorit vaadates end välja uluda.
Kahjuks on kõige nutusema kohani üksjagu aega.
Õnneks on olemas juutuub.

Tahan ka küsida

Ikka oma mätta otsast.
Kes need tähtsad onud on?
Vihje: heliloojad on nad kõik, nüüd paluks nimesid 🙂





Pildid saadud kuugeldamise abil 🙂
Nuuh, kes teab?

Keenjuse finantsminut

Kui raha ei ole, on selleks kindel põhjus. Tuleb vaid välja mõelda, mis see on. Võimalik, et teie hoiupõrsas kardab nakatumist seagrippi. Selle vastu on lihtne abinõu- tehke talle selgeks, et ta pole siga ja maskeerige ta ära. Sel moel hoidute korraga nii seagripi kui finantskriisi eest.

Üks hea nõu

Mitu suve tagasi maal juhtunud kord lugu: memme (minu ema) askeldas õues ja õetütar H aitas teda jõudumööda. Mingil hetkel ütles memme H-le: mine ütle vanaisale (minu isa), et memmel on head nõu vaja. H vudis vanaisa juurde: palun anna üks plekk-kruus. Vanaisa: mistarvis? H: memmel on head nõu vaja. Vanaisa, tark inime, ei tõtanud plekk-kruusi otsima vaid läks ise kaema, milline see hea nõu olla võiks.
See lugu tuli meelde eile, kui mu seenior nõustamisel käis. Täpset nõustamisnime ei mäleta aga point on siis selles, et töötuna arvel olles tuleb seal (tööhõiveametis) nõustamisel igatahes käia. Testitakse siis sobivust a la mis erialale sobid ja kuidas sa sellel tööd leiaksid. No käis siis inime ära ja tuli tagasi. Targemaks ei saanud ja tuju oli halb. Mureliku esivanemana hakkasin põhjuseid uurima.
Nagu selgus, vaatas ametnik üle kodaniku eelneva hariduselu (poolik) ja töökogemused (20 eluaasta kohta 3 aastat). Ametnik keskendus põhjustele, miks haridustee poolik, inime vastas. Ametnik arvas, et haridusteed tuleb jätkata, inime oli nõus ent märkis seejuures ära, et keset novembrikuud ei ole see eriti võimalik. Ametniku poolt järgnes seepeale moraaliloeng ja mitte eriti leebes formaadis. Inime jäi rahulikuks ja avaldas arvamust, et needsamad punktid on ta endagi jaoks ammu selgeks mõelnud ja tundis huvi, mida tal otsekohe ette võtta oleks võimaik, et olukorda parandada. Vastust sellele ta ei saanud. Niisiis lõppes nõustamine inimese jaoks negatiivse tulemusega (ebameeldiv tunne ning null reaalset nõu), ametniku jaoks ilmset paremini- linnuke kirjas.
Nüüd siis nuputangi siin- kas nõustamise eesmärk pole mitte nõu andmine? Ja isegi kui konkreetset nõu anda ei saa, pakud vähemat tuge ja innustust? Võib olla leiab inime seepeale ise seesmiseid ressursse, et edasi minna, kui tunneb, et talle toeks ollakse? Et ei ole üksi oma murega? Kui nõustamisest saadakse tagasilöök, olgu see nõustamine pigem olemata…

Millises Sigatüüka majas elada

Which Hogwarts House Would You Be In?

You would be in Gryffindor. You are bold, passionate, and brave. You have a highly-defined sense of right and wrong, and you are not afraid to speak your mind or fight for what you want.

Find Your Character @ BrainFall.com

Iibise pesast leidsin vihje, loomulikult ei saanud ma kiusatusele järgi andmata jätta ennastki testida. Ma nii suur Harry Potteri stooride sõber, et mul isegi arvutikaanele HP kirjutatud 🙂