Empaatiateemaline urin

Empaatia on võime mõista teiste inimeste tundeid ja vajadusi. Nii väidab vikipeedia. Ilmselt on nimetet sõnal ka veidi peenem ja täpsem definitsioon, ent üldjoontes käib see siin küllalt heasti. Mu oma arusaam lisaks sellele veel *võime näha asju läbi osalise silmade* , *asetada end teise inimese nahka* vms. Olles ise inimene, mõista teist inimest. Üks inimlik omadus, mis inimesest inimese teeb. Ookei, empaatia on empaatia. Ja nüüd tahaks ma teada, kuhu see kadunud on.
Postitama ajendas mind DELFI artikkel saate “Sind otsides” teemal. Täpsemalt siis mitte artikkel, selle kommentaarid hoopis. Paluti avaldada arvamust, mis tunnetega konkreetset saadet vaadati. Hetkeseisuga kui ma siin ise oma näpstükki kriban, on kommentaare kogunenud 155. Ja ennäe imet- suur osa kommenteerijatest “ei vaata sedasorti ila põhimõtteliselt”. Olgu, arusaadav, ka see on inimlik et kaldutakse arvamust avaldama teemadel, millest muhvigi ei jagata. Osa publikumist võrdleb kahe seni eetris olnud saate vedajaid omavahel. Miks ka mitte. Osa arvamuseavaldajaid tunnistavad, et “võttis silma veele”. Aus. Ja veerand kommentaatoreist arvab ka. Oma mätta otsast. Mõned näited siis. (kopipasta otse kommentaariumist).
marge, 21.11.2009 20:33
Selle juhtumi puhul tundus küll, et Jana oleks suuteline olnud ka ise ema üles leidma, aga noh, siis oleks ju pidanud ise kulud (ka sõidukulud) kandma..
lavastaja, 21.11.2009 20:37
Tütar oleks pidanud natukene oma kirja teksti rohkem peegli ees deklameerima ja harjutama. Kas see vene mutt tuuakse ka nüüd Eestisse oma “lapselapsi” vaatama? Mis arvele raha suunata?
ei meeldi, 21.11.2009 20:51
Võlts nagu mehhiko seebiooper, kuid ainult eesti kastmes. Kui lapsest pole kogu elu midagi tahetud teada, siis nüüd ka poleks seda vaja. Saaks veel aru, kui mingil muul põhjusel, nendest mitteolevatel põhjustel, aga lihtsalt kunagi laps maha jäetud. Ei saa nendest lastest aru. Oma poeg ka pool elu ilma emata kasvanud ja talle küll ei tule pähe oma ema kuskilt Pärnu kandist otsima minna. Lausa põlgab teda ja milleks mingit jätist tülitada. Saade on maksumaksja raha raiskamine, palju vahvam on näidata eluterveid ja korralikke peresid.
otsijaks, 21.11.2009 21:04
vaadake enda ümber – teie lähedal peidavad end vagura maski all paljud rongaemad, ainult et mida te oma kolleegide või naabrite noorepõlveelust teate.
Ma mõistan hukka naisi, kes jätavad maha oma lapsed. On sinu jaoks õhku hingamiseks ning jagub sinu jaoks kuskil katust pea kohale, siis peab ka su laps olema sinuga koos, sest kuskil mujal pole tal siiski olla parem kui oma ema juures.
Vihkan tagantjärele võltspisaraid valavaid rongaemasid
hmmm, 21.11.2009 21:17
ma arvan, et see oli mõttetu samm.
midagi ei muutu.
pealegi arvan, et see nn ema valetas mingi sotstöötaja kohta, kes eestist seal tal justkui käis vaatamas ja inspekteerimas ta ühikatuba.
kui mutt oleks tahtnud tütart enda juurde võtta, siis poleks seal enne 2 korda paljunenud.
ema, 21.11.2009 21:35
ma ei usu ainsatki selle n.ö ema pisarat ega ka sõna. tuli siia nõukogude välismaale head elu otsima ja ilmselt pandi hoopis tööle. küllap mingi vassiliga ära põgenes, roodinale.
ükski ema ei jäta oma last maha – kui on tõeline ema. tema jättis. ja trikkis varmalt oma ühikakorteris veel 2 tükki lisaks ka.
rongaema, üdini võlts rongaema. polnud lapsest sooja ega külma. valetaja kah.
***
Oma mätta otsas olijad leiavadki siis nii, et kui last emale seni vaja ei läinud, milleks teda enam üles otsida. Mõttetu moor ju. Kaugelt ja kõrvalt vaadates mõne jaoks äkki ongi. Aga lähemalt kaedes? Tuleks roniks Jana mätta otsa ja püüaks asja läbi tema pilgu piiluda? Kujutle end Jana situatsiooni ja arva siis edasi? Kas suudad?
Kui suudaks, siis ju seliseid sõnu ei loobiks…
Ükskõiksusest olen varemgi kirjutanud.Pakun, et selle antonüüm on osavõtlikkus. Mis võiks aga olla empaatia antonüüm?
Kardetavasti on see (empaatia antonüüm) inimkonna tarbeks suuremgi katk kui paljuhaibitud seagripp.
Kas pole mitte nii, et tark õpib teiste kogemustest? Kuidas seda empaatiavõime puudumise korral teha? Oleme teel siis globaalse rumaluse suunnas? Vähemasti emotsionaalses plaanis tundub küll sedapidi…
Aga see on siin vaid mu isiklik arvamus. Vaielge vastu või arvake kaasa. Eriti oodatud on oma arvamust põhjendama eelpooltoodud tsitaatide autorid.

Advertisements

6 kommentaari to “Empaatiateemaline urin”

  1. siiri Says:

    nagu näha, sa ei suuda taas leppida sellega, et kõik inimesed ei olegi ilusad ja head 🙂

  2. tezz Says:

    vaatan kordussaate ära, siis vastan

  3. kersti Says:

    teemast mööda, aga mulle tundub , et ma tunnen sind. kas sa olid 1985 virumaal tareküla EÜEs? kui olid, kirjuta mulle e-mailile

  4. Sinitihane Says:

    Kalgid kommentaarid. Eemalolijad arvavad, et teavad paremini, kuidas asjad on. Oh seda ego küll!

    • sesamy Says:

      selle nimi ongi empaatiavõime puudumine (otsin endiselt antonüümi sõnale *empaatia*)


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: