Lubatagu veidike arvata…

Täna kütab blogimaailmas kirgi jutt sellest, kuidas homomeestel emainstinkt puudub. Ma ei lähe siis sinna kirgi veel enam vahule kloppima, targutan siinsamas omaette. No niisama arvan veidike.
Kõigepealt ma arvan, et ka heteromehel ei ole emainstinkte.Sel lihtsal põhjusel, et seksuaalsusest olemata ei saa meesterahvast neverever ema. Ka kõigist naistest ei saa ema. Mõne puhul vabal valikul, mõnel mingil muul põhjusel. Ja see emainstinkt, kusjuures ei teki enne kui emaks saadakse. Aga üle ma sedasinast instinkti siiski ei tähtsustaks. Lapse kasvatamisel ei ole see primaarne.
Tegelikult teeb aga hoopis meele kurvaks, kui paljud lapsed kasvavad üldse ilma mingite vanemateta. Lastekodus näiteks. Nendel, kes SOS- külla ära mahtunud on muidugi veidi enam vedanud, need lapsed vähemalt kuuluvad kuhugi. Aga neid on lastekodulaste üldarvust ikka väga väike protsent. Kõigile pole jagunud emasid. Isadest rääkimata. Ja näedsa, on ka suuri inimesi kel pole lapsi, kes aga tahaks neid kasvatada. Aga ei saa. Orientatsioon on üldsuse arvates täiesti vale.
Meie ühiskondlik maailmapilt on kujunenud Heteroseksuaalse Inimese silmade läbi, sel lihtsal põhjusel et heteroid on rohkem. Aga kui oleks vastupidi?

Hommikune

Gripiteema on aktuaalne ka õpetajate toas:
1: No mina ei saa aru misasi selle visiiditasuga on nüüd siis. Pean seda maksma või ei pea või? Kui palju ma siis maksma pean? Ja kas see juba kehtib või? Aga kui ma jään nii haigeks, et arsti juurde ei saagi minna? Helistan talle hoopis ja teatan haigestumisest, mis siis?
2: …siis logid end pärast toru ära panemist netipanka ja teed ülekande.