Mõnikord ei ole hea mälu hea

Kui sul on selline mälu, mis peab hästi meeles numbreid ja kuupäevi, peaksid olema ettevaatlik kalendrisse vaatamisega. Sest võid avastada, et aastaid tagasi tähendas 27. november sulle midagi. Sest su kunagisel kallil inimesel ja seeniortibi isal on sel kuupäeval sünnipäev. Ja eks siis õnnesoovid ka minu poolt, ausalt ja siirast südamest, sest olen ammu andeks andnud selle, et…
…sind ei huvita, kuidas su lapsel läheb
…sul sai kõrini abielust ning sa teatasid: mul on perekonnast kõrini. sa võid ära minna. lapse võid siia jätta.
…su laps on praegu 20 ja ta on sind näinud 2 korda
…ja veel paljud asjad, mis ei vääri siia kirjapanekut.
Aga nagu näha, unustanud ma seda kõike ei ole.

Ajakirjandusest

Mingil ürgajal, täpsemalt siis pubekana Tartus elades, tuli kord aastas ette võtta ristikäik järgmise aasta ajakirjade- ajalehtede tellimiseks. Täiesti raudselt kuulusid menüüsse ajalehed “Edasi” ning “Sirp ja vasar”, ajakirjad “Pioneer”, “Eesti loodus” ning “Nauka i žizn”. Mõnel aastal lisandus neile ka “Literaturnaja gazeta”. Mingi saksakeelne värk oli ka, aga selle nime enam ei mäleta (ema ainukesena oli suuteline seda lugema). Igatahes tuli ärgata suht vara ja võtta sisse ümber kvartali jooksvas järjekorras 21. juuni tänaval 🙂 Hiljemalt poole päeva pärast olid rahad makstud ja järgmise aasta lugemine kindlustatud.
Nüüdseks on “Edasist” saanud “Postimees” ja seesinane käib truuisti mu lapsepõlvekodus edasi. Minul ühtegi lehte ei käi- lahkun kodust enne postikana tulekut, niisiis saaksin lugema asuda alles õhtul kell 6. Selle aja peale on netiväljaanded ammu loetud.
Kaks ajakirja käib mul küll. Maksan nende eest otsekorraldusega ja võin iga kell tellimise katkestada. Üks neist on “Tarkade klubi”, palju hüva lugemist ja igal teisel kuul kaasas ka DVD (dokfilmiga).
Teine on “Naisteleht” . Kui ta kunagi tellitud sai, siis oli selles enam sisu ja vähem mulli. Nüüdseks on vastupidi. Kahjuks. Olen kaalunud tellimise lõpetamist, aga mulle hirmsasti meeldib kord nädalas ajakirja lugeda. Ja no ei telli ma ju ometigi sellist üllitist, kus mahust üle poole moodustab reklaam??? Tellin ilmselt koju käima “Nipiraamatu”, selle puhul on aga paha lugu, et ilmub see kord kuus (ainult).
Ehh, võtke keegi kätte ja tehke üks hää naistekas, ah? Kus on erinevaid portreelugusid, kokandust, nõuandeid, reisikirjeldusi…. ja ei mingit tibindust, staarindust ega wannabe-värki? Telekava pole vaja, Ilmumissagedus kord nädalas.
Pliiz?
Ma telliks küll…