Kenjaalsel emal kenjaalne tütar…

… ehk “tunne oma mehe sugulasi”.
Jutustab seeniortibi:
Ma räägin sulle, millega ma hakkama sain.
Mäletad, kui me kevadel R-ga Tallinnas käisime? No vot, me ööbisime siis R vanatädi Tiiu juures. Selline ümar ja halli poisipeaga vanem naine oli, kahjuks mitte kõige parema tervise juures. Ei saa hästi liikuda (toast väljas ei käi) ja kuulmine on niru. Ütles kohe ise, et rääkigu ma hästi kõvasti, siis on tal lihtsam aru saada. Ma siis rääkisingi nii, et volüüminupp põhjas ja suu ammuli. A muidu tore tädi oli.
Noh, nagu sa tead, R-l on üldse selline suur ja kokkuhoidev suguvõsa ja novembri lõpus oli seal järjekordselt üks juubel. Palju rahvast koos ja loogiline, et ma neid kõiki ei tunne. Istusin seal ümara, halli poisipeaga tädikese kõrval, Tiiu nimeks. Mingil hetkel tahtis Tiiu teada, et kas kohvi võiks ka juba saada. Mina abivalmi inimesena tõusin muidugi püsti ja pröökasin suud ammuli ajades MA KOHE LÄHEN VAATAN, KUIDAS SELLE KOHVIGA SAAB. Tädi Tiiu vaatas mind veidi imelikult.
Siis ütles I (R ema) mulle, et see tädi Tiiu pole SEE tädi Tiiu…
😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: