Kenjaalsel emal kenjaalne tütar…

… ehk “tunne oma mehe sugulasi”.
Jutustab seeniortibi:
Ma räägin sulle, millega ma hakkama sain.
Mäletad, kui me kevadel R-ga Tallinnas käisime? No vot, me ööbisime siis R vanatädi Tiiu juures. Selline ümar ja halli poisipeaga vanem naine oli, kahjuks mitte kõige parema tervise juures. Ei saa hästi liikuda (toast väljas ei käi) ja kuulmine on niru. Ütles kohe ise, et rääkigu ma hästi kõvasti, siis on tal lihtsam aru saada. Ma siis rääkisingi nii, et volüüminupp põhjas ja suu ammuli. A muidu tore tädi oli.
Noh, nagu sa tead, R-l on üldse selline suur ja kokkuhoidev suguvõsa ja novembri lõpus oli seal järjekordselt üks juubel. Palju rahvast koos ja loogiline, et ma neid kõiki ei tunne. Istusin seal ümara, halli poisipeaga tädikese kõrval, Tiiu nimeks. Mingil hetkel tahtis Tiiu teada, et kas kohvi võiks ka juba saada. Mina abivalmi inimesena tõusin muidugi püsti ja pröökasin suud ammuli ajades MA KOHE LÄHEN VAATAN, KUIDAS SELLE KOHVIGA SAAB. Tädi Tiiu vaatas mind veidi imelikult.
Siis ütles I (R ema) mulle, et see tädi Tiiu pole SEE tädi Tiiu…
😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: