Reklaamiohvrid …


Tehke reklaamipauside ajal parem võileibu 😀

Lubadused, lubadused…

Ühes lauaotsas teeb eideke pärmitaigent.
Teises lauaotsas piinab taadike keedukana (eraldab liha luudelt).
Ühesõnaga, käivad ettevalmistused Suureks Pirukateoks.
Lihapirukaid (ka kana omi) ei ole teatavasti kunagi liiga palju.
Taadike: Oled sa kindel, et sa liiga vähe taigent ei tee?
Eideke: Mis sa seletad, mul ju suurusehullustus enivei.
T: No vaata ette, kui liiga vähe saab, siis… siis…
E: Mis siis, jätad mu maha või?
T: Palju hullem. See oleks sulle liiga kerge.
E: Hääääääh 🙂
T: Oot oot… nii. Kui taigent saab liiga vähe, siis jätan suitsetamise maha…
E: Hääääääääh 🙂
T: Ei tarbi enam tilkagi alkoholi…
E: Hääääääääääääh 🙂
T: Hakkan ringi liikuma vaid ülikonnas….
E: Öhääääääääääääääääääh?
T: Ja astun keskerakonda!
E: Eiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii !!!
***
Häh, nagu ma usuks, kaine peaga keskerakonda….
😀

Viimse-….lisand…

Tasa… mul on arukordne võimalus sõna sekka õigata, kuna keenjus sugeb lokka (ühtlasi kattes need uudse värvigammaga). Et juhtumisi pole ma – tänu muidugi eidekese grafomaaniarjumusele- siia eriti ligi saanud, siis aaran etkel sarvist ja kribin siia midagist manu…

Laupäev vaatab vastu koeraga kalendri jaanuari küljelt, õhtune vilmindus on paigas-da vinci kood tuleb meelde tuletada. Ja…ja….ja…pirukit pidime ka tegema… tõotab ea tulla…
ahjaaaa…..raamaturiiuli projekt on ka kenasti läbi nätsutatud, materjali aruanne tehtud, nüüd on jäänd vaid rahaküsimus õhku… aga see on juba meelots selle püha ürituse juures.

No siin ma siin nüüd olen…suled ühes potis…eideke on kõik juhtumised ära pajatanud, ja minul õnnetul jääb vaid taustavirvenduste tekitamine; ilusad pisikesed ringikesed tasasel veepinnal…no ei saa ju juhtuda iga päev midagi, et mõlemal sulel oleks väärt pajatamist…muidugi viimseeestlase ajalooveergudelt on nii mõndagi veel väärt väljatoomist, aga selle kirjutise paistel tundub kuidagi kohatu mälestustest eietada…a ma siis jahun seda tühja mõttelõngakest edasi….

On ju uvitav…irrw 😀

Ma siin salamisi loodan, et eidekese lokivärvimise protseduur tekitab põhjuse, siia midagi umoorikat lisada, mitte et ma pahatahtlik oleks….

a…et asi väga tühjaks ei jääks ..lisan siia lõppu veel moratooriumi Kalevipojale…

MIS TAL LOLLIL MÕELDA

KUI ON MÕISTUS MÖÖDA…

SIIL VAID TAIPAS ÖELDA…

LAPITI EI LÖÖDA…

HÕIKAS SIIL MIS HÕIKAS

EI TA PÄÄSTA KANGET MIIST….

JALAD ALT SEL LÕIKAS …

OMAENDA TAPARIIST…

Testing-testing :)

Asjade hingeelust

Kui ma umbes viieaastase lapsena nakkushaiglast koju pääsesin, ei olnud seal enam mu mängukaru. Minu kõige armsamat valget mõmmi, lokkis sametise kasuka ning mustade nööpsilmadega. Esialgu vist ei taibanudki, et mu karakullkaru on läinud ära mängukarudemaale, otsisin seda taga ikka aastaid, kümme aastat hiljem koristasin isegi keldrit eesmärgiga leida kadunud karu. Siiani pole leidnud.
Ema käest olen küsinud…. aga no ei ole vist vaja ola eriti nutikas, taipamaks, et nüüd, ligi 40 aastat hiljem ta isegi kõnealust mänguasja ei mäleta. Aga karust on kahju siiani. Oli teine sihuke hingega asi mu jaoks.
Oma igapäevaelus puutume kokku paljude asjadega.Ja nende hingeeluga. Ja oh sina jeerum, kui mõnda neist õrnakestest kogemata väärkohtled, saad sellise sahmaka tagasi, et oioioi. Näiteks köögikraan. Sellele meeldib sülitada. Temaga suheldes on tark kraan lahti keerata ja ise ruttu eemale hüpata. Kui ta kord või paar hoogsalt sülitatud saab, siis läheb edasi rahulikumaks.
Pesumasin on mul sihuke rahulik. Topid tal suu riideid täis, , maitsestad pesupulbriga ja seal ta siis rahulikult matsutab omaette,
Kammid on kohutavalt pirtsakad. Vasaku jala hommikuti tutistavad nii, et ripsmetušš laiali läheb.
Aga mida mina ka tean.
Pidasin oma toa radikat ikka usaldusväärseks tegelaseks (puhas malm, 22 ribi). Aga ei midagi! Täna hommikuks oli külm mis külm. Vist solvus selle peale, et me eile puhuri ostsime…

Kodukino snäkibisnes

Kohaliku vahmiili vilmiõhtu. Kell on poolüksteist.
Juunior: Abbikene!
M+N : (kooris) Mis on?
Juunior: Mul tuli just ilge kartulikrõpsuisu….
N: Sorri, kõik müügikohad on kinni. (kohalik bensukas sulgub 10 P.M)
Juunior:Üleüldse, sa pidid täna makrat ostma?
N: Sorri…
M: Meil on veel krevetitäidisega oliive, ime sealt mõni makra välja …
N: (viimast krevetitäidisega oliivi lutsutades) Sorri….

Kõik kenjaalne on lihtne

Näiteks siuke salat:
Eilse ahjukana jäägid
Riivjuust
Krevetitäidisega oliivid, mille sa just ehku peale maksimarketist ostnud oled
Ainuke inimese manojees nimega provansaal.
Segad kokku.
Siis sööd.
Ja loodad, et meesinime sulle kah veits jätab selleks ajaks, kui postituse lõptead 🙂