Daam sinise kilekotikesega

Saekülas on kalapäev reedeti. Siis sõidab kokkulepitud kohta kena valge kaubik mis sisaldab endas kaupmeest ja palju värsket kala. Kuna Saeküla poes pole iial kala müüdud värsket kala saada ei ole, on huvilisi palju. Nende seas ka väga vanas keskeas daam Üksiku Maja Kolmandalt Korruselt.
Kuigi daam pole enam noor, armastab ta kala sellegipoolest. Kribinal-krabinal sibab ta reedeti trepist alla, mööda suurest kivist, maja prügikonteinerist, katlamajast, veel ühest majast… ja kohal ta ongi. Ostab räimekesi mis sinise kilekotikese sisse pakitakse, kappab kribinal-krabinal koju tagasi ning praeb räimekesed ära.
Ja siis tuleb probleem: kuhu panna vastikult värske kala järgi haisev sinine kilekotik? Köögi prügikasti ju ei pane, see haiseb seal edasi. Kolm korrust allapoole konteineri juurde kah ei lähe. Niisiis jääb järele ainus lahendus: daam siirdub rõdule, tõstab kilekoti näpu vahel üles ja jääb tuult ootama. Kui tuul saabub, vabastab daam koti ning jälgib heldinult, kuidas see kaduvikku liugleb.
Nii igal reedel.
Sest reedeti on Saekülas kalapäev.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: