Tubateater

18. veebr. 2010 — sesamy

Tegevusaeg:õhtu
Tegelased: Seeniortibi, Juuniortibi, Meesinimene, Naisinimene.
Tegevuskoht: köök
M ja S istuvad pika laua teine teises otsas, S surfab sinutorus. N nõjatub vastu köögikappi. Siseneb J. Valab endale teed ning kuulab Seeniori monoloogi. Samal ajal hajameelselt tõmbab laua alt välja tooli, millele Seeniori puhkeasendis koib toetub.
S: (juuniorile, muu jutu vahele) ära tee, ära tee, ära tee!!!!
J: (ei pane tähele, jätkab tegevust).
S: Kuuled siis või, ära tee!
J: Misasja?
N: Tal on jalg seal tooli peal ju!
J: Kust mina seda teadma pidin!
N: Ta ju ütles sulle.
J: Ma küll ei kuulnud.
M: Tüüpiline pubekas.
S: Ebatüüpiline just. Kas sa pole märganud, kuidas tüüppube suudab korraga suhelda msnis ja õppida keemia kontrolltööks…
N: … ja sealjuures hinnata reidis pilte …
S:… ja tümm peab põhjas olema.
M:… ja ma ennustan, et kui mingi tegevus siin kannatajaks jääb, on see õppimine keemia kontrolltööks.
(siinkohal vaatavad M, N ja S äratundmisrõõmust siravate silmudega J otsa).
J: (siiras mõistmatuses) Mis te minu otsa vaatate? Mul oli keemia koolis “viis”…
EPILOOG:
M: Kuule , keemik, leiuta parem bensiin, mis kunagi otsa ei saa?
J: Ma ei oska vist… aga ma võin leiutada bensiini, mis mitte midagi ei maksa.
🙂

Posted in köögist, meie elu on siin ilmas.... Leave a Comment »

Varsti RTJ

18. veebr. 2010 — sesamy

Pole siia pikalt saanud kirjutada, sest et kibeviljamahategemineoli. Eriti just tööposti otsas sai seemneid külitud: sõbrad ja vastlad ära peetud. Ja ühe arenguvestluse kah.
Kui ma viimati arenguvestlust läbi viisin, olid mu lapsed (loe: õpilased) 8. klassis. Nüüd siis käsil poole nooremad- 4. klass…. ( 😀 )
Teisipäeval siis arenesime.
Kolmapäeval selgus, et sellest oli kasu ka.
Lapse emme kurtis, et muidu hea laps, õpib hästi ja puha. Aitab kodus kah. Aga jube palju vaidleb. Et enne vaja veerand tundi vaielda ja siis alles ära teha, mis kästud.
Ma siis küsisin lapse käest- kas on kunagi nii juhtunud, et ema palub midagi teha ja sina vaidled vastu ja lõpuks ei teegi?
Laps mõtles ja arvas, et sellist juhust pole olnud.
Ma siis pakkusin, et kui niikuinii tuleb teha, siis on vaidlemisele mõttetu aega raisata. Et selle ajaga , mis vaidlemisele kulub, saaks hoopis midagi mõnusamat ette võtta.
Andsin hea nõu ära ja lükkasin selle vestluse mõttest välja.
Kolmapäeval tuli sama laps minu juurde: õpetaja, ma hoidsin eile pool tundi aega kokku! Mina: Mismoodi siis?
Laps: Jätsin kaks korda vastu vaidlemata!
🙂
Aga homme, sõbrad… homme on RTJ.

Posted in niisama. 1 Comment »