Mõtteidu

Lugesin Kaamose viimast posti (hetkel viimast, st. 🙂 ) ja jäin õige pisut mõttesse.
Et siis inimesed, kes teevad midagi hinge ja südamega, ent igapäevast leiba sel alal ei teeni- need on siis amatöörid. Ja vasutkaaluks oleks siis professionaalsus (et professioon nagu elukutse või umbes nii kuidagi).
No selleks, et omandada elukutse, peab hakatuseks veidi õppima, või kuidas sellega on? Ennemuiste saadeti noored mehed vanade tegijate juurde sellideks, kus nad siis tööd tehes ka ametit õppisid. Kõik arusaadav. Võib-olla mõni mees õppis ka omal käel, kes seda enam teab. Aga kui külamees sepa käest töö tellis ja sellega rahule jäi, ei läinud keegi enam küsima, mis atestaadid tal taskus on. Tehtud töö kõneles iseenda eest.
Ja kui kõrvutada iseõppijat või sellist välja kasvanut, kumb on siis amatöör ja kumb proff?
Aga närime siis edasi: sport. Näiteks talisport. Ja meie olümpiakoondis. Kellest see siis koosneb, amatööridest või proffidest? Vaevalt, et keegi öelda tihkaks “saatsime olümpiale amatööre kah, proffe meie väikeses riigis lihtsalt ei jagu”. Ah et meie ei saatnud? No natuke ikka saatsime kah, asjade rahastamine käib suures osas maksumaksja taskust ju. Ah et “kes meie käest küsis?” No ei pidanudki küsima ju, tugitoolisportlaste professiooni pole minu teada veel loodud. Aga mida seesinane maksumaksja näha tahaks? Ikka tulemust. Ja kui seda ei tule, siis saadakse oi kui kurjaks.
Kui inimesel on tervis korrast ära, seab ta sammud arsti juurde. Ikka spetsialisti juurde, kel paberid taskus. Ehk siis profi juurde, eks ole. Enamasti saab ikka abi kah. Eriti, kui tegu on selliste lihtsamate juhtudega. Kui aga tavameditsiinist abi ei ole, otsitakse viimases hädas üles pendeldajad, posijad ja maarohtudega ravitsejad. Nende käest paberit ei küsita. Aga -oh imet- on juhtunud, et saadaksegi abi. Ja kumb on siis olulisem, kas paber või tulemus?
Tegelikult tahtsin rääkida hoopis kirjutamisest. Kunstist. Muusikast. Kus proffide ja amatööride vahed võivad vägagi hägustuda.
Olles õppinud kirjutamist-maalimist- komponeerimist võid sa meisterlikult vallata küll kõikvõimalikke tehnikaid… ent kui sul ei ole sees midagi, mida nende tehnikate abil väljendada, on tulemus olematu. Teine äärmus on suur tahe midagi väljendada- aga paraku, tulemus on vastuvõetav vaid autorile enesele (või heal juhul tema perekonnale, sedagi rohkem lojaalsusest).
Kolmas ja parim variant on: inimene väljendab end (mistahes alal) nii nagu oskab, vastavalt andekusele. Tulemusena valmib midagi, mis paneb mõtlema, vaimustab, läheb hinge. Ja sõna “amatöör” ei tule autori kohta isegi mitte kauge nurga lähedalegi.
Olgu tervitatud need inimesed, kel on midagi anda.
🙂

Advertisements

3 kommentaari to “Mõtteidu”

  1. kaamosrules Says:

    Mmm, end amatööriks nimetades pidasin ma silmas, et mu töö ei ole seotud kirjutamisega, see on puhas lõbu kunagi pole ma midagi avaldanud ja tundub, et ei näe lähima seitsmekümne aasta sees seda ka ette. Lihtsalt asi on nii, et ikka tahaks ju ka lõbutsedes asju paremini teha? Elukutselised valdavad mõningaid võtteid ja teavad ka põhjuseid miks mingi asi just nii mõjub ja kuidas saaks teistmoodi (mis ei ole hindaja subjektiivsusest lähtudes alati sama mis “paremini”)

    Ilusa lumise talve nimel, ma ei taha kohe kindlasti hakata halama, et kõik kes kedagi kiiidavad teevad seda ise teistelt kiituse väljalunumiseks – isiklikult mulle kiitus väga maitseb ja selline soigumine pole siiras 😀
    Ma tahan tegelikult, et ilmse vea nägija ei tunneks mingit takistust sellest mulle teada anda.
    Hoiatus! Käin võõrastest blogidest hea stiili nippe varastamas. Õige palju on ka siit pihta pandud!

    • sesamy Says:

      Kindlasti ei jäeta vigade puhul vigadele osutamata 🙂
      (eesti vanasõna: kus viga näed laita, seal tule ja aita seda viga laita).
      Aga sama ausalt võin öelda, et sukeldusin mõned päevad tagasi kirjutajate kommuuni leheksele ning jõudsin järeldusele, et parimad kirjutised on need, mida olen juba lugenud ühest teisest blogist mis ka mu blogrollis olemas 🙂
      Eks looming on subjektiive, igaühega kõneleb oma 🙂

      • kaamosrules Says:

        Kahtlemata on iga hinnang subjektiivne, jumal hoidku Absoluutse Objektiivse Tõe eest. Kommuunist olen ma väga asjalikku kriitikat saanud (arvan subjektiivselt 😉 )


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: