Signs

Mulle meeldivad märgid. Need, mida uhkelt rinnas kanda saab, juu nõu. Märgid a la ended tekitavad pigem ebamugava tunde.
Täna kandsin korraga kolme märki; tekstid olid Universitas Tartuensis, Vana rokib, ja AHHAA.
Pean vist eneseõigustuseks veel ühe märgi hankima (loe:tegema).
Selle tekst võiks olla PAREM MÄRKLAUD KUI PESULAUD…
See post meeldis mulle kah… aga ma kardan, et nad ei usu.

Posted in muig. 1 Comment »

Hei, e., sind otsitakse taga :)

Keegi tark imine jõudis täna siia blogisse otsingusõnaga “mõttetuse jumalanna parool”.
Otsijal oli vist miski mõte kadunud… või siis parool.
Ära karda, e., mina sind ei reeda.
Mitte, et ma isegi seda parooli teaks…
🙂

Posted in muig. 1 Comment »

Cinemania

Kõik sai tegelikult alguse sellest, kui jõuluvana tõi meile DVD mängija. Sellise, mis ka mälupulgalt filme mängib.
Ja kui oled end piisavalt harinud teemal “kust film pulga peale saab”, oledki värske filmihull valmis.
Mõned viimase aja mõnusad elamused on:
AVATAR
THE PRINCESS BRIDE
THE SNOW QUEEN (sellele subtiitreid ei saanud, aga ausalt- ega polnud vajagi)
INGLORIOUS BASTARDS, ofkoors
siis vanadest olijatest CAPRICORN 1,
täiesti ootamatu WHERE THE WILD THINGS ARE
ning otseloomulikult ka THE IMAGINARIUM OF DOCTOR PARNASSUS.
Selle mu uue meelelahutuse hea külg on: filmid ei saa kunagi otsa, ikka tehakse juurde… selle asja halb külg on, et filmid ei saa kunagi otsa, ning endast lugupidav film kestab vähemalt poolteist tundi.
Üks stiilinäide mu lemmik-lumekuninganna-filmist kah:

Veel mõned uudised maastikukujundusrindeilt

Vaid mõni tund hiljem on eksterjöör saanud lisaks uued pikantsed nüansid: hiina müüri laius on endiselt 30 cm, ent seda vaid kõige laiemast kohast. Harja laius ulatub viiest kahekümneviieni. Nii, et kõige ohutum viis seda ületada on jalad kahel pool müüri. Ja tänage õnne, kui jalad juhtuvad olema pikemad kui 50 cm. Ja eriti tänage õnne, et te olete üle 50 cm pikkuste jalgadega naisterahvas. Vastasel korral … ei taha mitte mõeldagi.
Uus atraktsioon on ka. Peale Hiina müüri tuleb Mülgas (tuntud ka kui Oled-Sa-Kindel-Et-Sul-Liiga-Suur-Saabas-Pole?). Võitmiseks on vajalik, et 20 meetri jooksul (just nii suur see lõbu on) saaksid Mülka läbitud saabast jalast kaotamata. Ma võitsin. Ehkki napilt. Ühe korra juba oli papuvaba jalg õhus…
Aga ma võitsin siiski.
🙂

Muutuvad maastikud

Tundub, et vabariigi sünnipäeval lauldud “Jäävabaks eesti meri” hakkab tulemusi andma. Jäävabaks saab mitte ainult meri vaid ka maismaa. Nii hiilimisi, seda küll, ent mõned tulemused on juba näha. Tööposti otsast koduni komberdades märkavad isegi väsinud silmad, et ammu kadunud meetrise läbimõõduga kivike on jälle seal, kus ta enne lume tulekut oli; sularahaautomaadiga suhtlemiseks ei pea enam põlvili laskuma ning mõned põõsad on end lume alt üles leidnud.
Aga uusi objekte on ka lisandunud. Näiteks jalgraja asemel on nüüd Hiina müür. Nii umbes pool meetrit kõrge, 30 cm lai ja 50 m pikk. Kahel pool seda haigutavad lugematud kraatrid. Need on sinna jätnud möödaastujate jalad, kes müüril püsinud pole ja seetõttu end vähemalt ühte jalga pidi end põlvini lumest leida said. Hiina müür on libe kah ja kui sa poekottidega seda mööda tuterdad, tunned end nagu Ema Gulliver, kes läbi raskuste näljastele lilliputtidele toidumoona viima tõttab. Hiina müür koosneb kõvasti kinni tallatud lumest ja seetõttu pole ohtu, et see enne jaanipäeva ära sulaks.
Päris kindlasti on see suurepärane võimalus meie maja elanikele tasakaalukamaks saada.
🙂