Külmutuskappide eri

Esimene külmutuskapp mida oma elus nägin kandis pealkirja “Dnestr”. Oli suur, valge, ümarate nurkadega ja uks avanes suure lingi abil (mitte segi ajada käepidemega!). Seisis mu lapsepõlvekodus köögis. Oma retrolikul moel isegi ilus. Aga kui häält tegema hakkas, oli küll tunne, nagu puuriks seal sees keegi kompressori abil juustuauke. Kui mina 18 aastasena iseseisvasse ellu astusin, oli ta veel alles.
Erinevates ühikates ja üürikates leidus samuti külmutuskappe, ofkoors. Aga kuna neil minuga isiklikku suhet polnud, siis vaikib sellest ajalugu mis nimi neile pandi ja kui hästi nad oma tööd tegid.
Umbes 25 aasta vanuses sai allakirjutanu oma esimese külmkapi. Just nimelt sai, mitte ostis. Nii pärandusena või sedamoodi. Külmkappi kutsuti Morozko 3 ja kui hoolega suruda, suutis endasse mahutada ühe keskmise poekoti sisu. Loomulikult oli selleks, et midagi külmkapi tagaservast kätte saada, tarvis kogu kapi sisu enne välja tõsta ja pärast tagasi panna. Asja positiivne külg: kapi sisust ol kogu aeg ülevaade olemas. Muide, Morozkoga samal ajal elas mu vannitoas ka teine tehnikaime- pesumasin Maljutka. Nii et elasin nagu Nõukogudemaa töölisklassi noore pere musternäidis.
Eelmise sajandi lõpuaastatel läls Morozko pensionile ja teda asendas Snaige. Sünniaasta arvatavasti 1975. Nii et ega ta minust väga palju noorem olnudki. Tööd tegi igatahes hästi ja jääkihti kasvatas külmkambri ümber kiiremini kui keskmine eestimaa talv. Nii et kui midagi jääkambri alla liiga kauaks seisma jäi, siis võis varsti sealt riiuli alt ära võtta- purgid seisid laes kinni kut liimitult. Kümmenond aastat tagasi tuunisin Snaige edevamaks ka- katsin ta roosa marmormustrilise paberiga. Šeff kapp.
Täna astus mu uksest sisse kodanik Cylinda. Kui ta on pikast teest puhanud, torkan ta saba seina ning panen (elus esimest korda) mõned asjad isiklikku sügavkülma. Uus sajand on saabunud ka meie kööki.
Aga paganas, Snaigest on kahju. Päriselt-päriselt.
Esiteks ei vigisenud ta kordagi kogu selle aja, mil ta meid teenis. Teiseks- ikkagi mu oma disain, roosa ja puha. Ja kolmandaks, kuidas sa viskad välja asja, mis on sinu enda ajaloo tumm tunnistaja? Kapp, mille uksele su põnnid on oma moosiste näppudega jälgi jätnud, mis on nii täis kui tühja kõhuga nurinata nurgas kükitanud; ese, mis kolis peale abielulahutust sinuga 100 kilomeetrit maad kaasa…
Loodetavasti on kusagil olemas paradiis ka vanale köögitehnikale.

Mesilase paremselg

Mäletate neid häid kunagi netis ringelnud nalju – otsetõlked inglise keelest?
Carpet factory- autolemmikloomatehas
Big Ben- siga pastakas
Good products- jumal on partide poolt jne jne jne.
MInu isiklik lemmik on muidugi Can’t stand no longer- ei seisa ilma longerota.
Täna lisandus veel üks.
Väljun klassist ja ütlen lapsele “Tulen kohe tagasi”.
Laps ei kuulnud vist hästi: “Möh?”
Ma teen ennast targaks: “Be right back”
Laps (tegelt küll rohkem noor inime) tõlgib sujuvalt: “Mesilase paremselg”
😀