Nõudepesijate välimääraja

Teatavasti on nõudepesuks kolm varianti: tehnika abiga, rekkamehe meetodil ja inimese moodi. Tehnika abil- see on lihtne. Paned nõud masinasse ja see muudkui toimetab. Rekkamehe stiil on samuti lihtne: lakud taldriku puhtaks ja kuivatad suvalise nartsuga üle. Aga nii kui juttu tuleb nõudepesemisest kasutades inimtööjõudu, tekivad arvukad variatsioonid. Panen siinkohal kirja enamlevinud moodused ning annan liikidele kergema identifitseerimise eesmärgil omad nimetused.
A: Liik POLE MINU ASI. Selgitus: nõudepesuks kasutatakse kellegi teise väikseid töökaid käsi. Pesuvahenditest ei tea selle liigi esindajad midagi. Hea, kui nad sedagi teavad, kuskohas majapidamises üldse nõusid leida võib.
B: Liik KORRALIKKUSE ETALON. Selgitus: nõud pestakse ära samal momendil, kui nad mustaks saavad või hiljemalt siis, kui sealt toit/jook on eemaldatud. Nende kraanikauss ja selle ümbrus läigib laitmatult ning puhastusvahendite hulk on muljetavaldav. Telekat vaadates muhelevad nad eriti rahulolevalt just reklaamipauside ajal, põhjuseks äratundmisrõõm.
C: Liik MIS EI TAPA, TEEB TUGEVAKS. Selgitus: tegutsevad põhimõttel “kui peab, siis peab, isegi kui ei viitsi”. Hiljemalt õhtuks on kraanikauss tühi ja köök korras. Nõude pesemine on nende jaoks nii mainimist mittevääriv tegevus, nad isegi ei mõtle, kas see töö neile meeldib, vaid lihtsalt teevad selle ära.
D: Liik ALGUL EI SAA VEDAMA, PÄRAST EI SAA PIDAMA. Selgitus: Iga määrdunud taldriku pärast kraani lahti keerama ei vaevu, kuid kui kraanikausi mahutavuse piir on ületatud, hakkavad härgamisi tegutsema. Kõigepealt panevad peas paika plaani, põrnitsevad viis minutit nõudevirna, ajavad end vaikselt käima ning teevad siis kogu töö 10 minutiga ära. Tulemus üllatab neid ennastki. Ja pole harv juhus, kui pärast nõudepesu käiakse lapiga üle ka köögiseinad ning pestakse paar masinatäit pesugi.
E: Liik MASENDAV MULISTAJA. Selgitus: Kuna musti nõusid jagub poole köögi täiteks, panevad liigi esindajad kivistunud jäänustega taldrikud kõigepealt likku. Siis kraabivad küünte, hammaste ja terasharjadega vähemkuivanud potte-panne. Vahtu lendab laias kaares ning pesija riided on rinnust põlvini märjad. Loomulikult ei mahu kogu pestav kraam ühele nõudekuivatusrestile ära, niisiis tuleb lauale ja töötasapindadele laotada käterätte ning nõud sina nõrguma asetada. Liigil on üks hea külg: pesemise lõppedes on näha, et köögis on tublisti tööd tehtud.
F: Liik ALGAJA MIKROBIOLOOG …
***
Arvake ära, mis mind sellest teemast kirjutama ajendas? 😀

7 kommentaari to “Nõudepesijate välimääraja”

  1. Maivi Says:

    Muhahahaaa, väga lõbus 😀 “Rekkamehe moodi”, megairw! Ma arvan, et nõusid olid kuhjunud ja et nende küürimisest pääseda, tõid ettekäändeks kirjandi kirjutamise…

  2. sinilind Says:

    Icici 😀
    Teemaga seoses meenub, kuidas minu tore eks tegi ühel hetkel võrdluse minu ja oma 2 eelneva naise vahel nõudepesemisel. Tema arvates oli meie käitumine selle juures laiendatav kogu meie ellusuhtumisele ja toimetustele. Esimene pesi nõusid vaikides, teine ropendas seejuures ja mina jutustasin erinevatel teemadel 🙂

  3. telc Says:

    Veel liigitamisvõimalusi:
    -voolava vee all lobistades (mehed)
    -kraanikausile punn ette, nõudepesuvahendit ja vett täis, nühkimine, siis loputamine puhta veega (naised)

  4. maailmaparandaja Says:

    Kuna mul on tugev soodumus mikrobioloogi elukutse omandamiseks, siis peaks endale tõesti vastava tehnika muretsema, mis minu eest töö ära teeks. Vastavat tehnikat mul pole, aga see-eest on mees 😀

  5. kukupai Says:

    Minu metoodika on kombinatsioon D-st ja E-st, kui puhtad taldrikud otsa saavad, siis kraanikaussi kuuma vee alla likku veidikeseks ja puhtaks 🙂

  6. tavainimene Says:

    Nõudepesijaid saab liigitada ka nendeks, kes pesevad nõusid pärast sööki, ja nendeks, kes enne sööki. Aga mikrobioloogia tuletab mulle meelde “Punast Kääbust”:
    – “Sa oled mu kohvitassi ära pesnud?”
    – “Seal kasvas kahe sentimeetri paksune hallitus!”
    – “Ma hüüdsin teda Albertiks…”


Leave a reply to tavainimene Tühista vastus