Kuidas juunior esmakordselt elus lauluvõistluse žüriisse kaasati

Nädal tagasi helistas mulle Naabervalla Tegija Tädi:
Tere, kas *** kuuleb?
Ikka kuuleb.
Äkki saate meile lastelauluvõistluse žüriisse tulla, sel ja sel kuupäeval, sel ja sel kellaajal?
Ikka saab.
Äkki saate mõne noore laulja kaasa võtta?
Saame saame, miks ei saa. Juuniorvidin kohti saavutanud küll, võib hinnata kah.
Samal õhtul kandsin teema Juuniorile ette. Vidin läks ähmi täis.
Mina vää? Žüriis vää? Maioska seal ju midagi teha? Mismaselgapanen?
Üleeile õhtul kargas juunior kööki, kontsad all ja seelik seljas: Kas nii sobib?
Ikka.
Veerand tundi hiljem järgmine kostüüm: A kuidas see oleks?
Kena.
Veel veerand tundi hiljem variant 3. A niimoodi?
Kuhu sa minema hakkad?
Lauluvõistluse žüriisse ju!!!
***
Kella poole üheks täna oli juunioril riided seljas, meik näos ning küüned korras. Ja kui me kohale jõudsime, oligi žürii valmis tööks ja kaitseks.
Kuna hindamine ei ole iial kerge teema, leppisime kokku viiepallisüsteemi osas.
Et matemaatika meid avitagu.
***
Lavale tuleb 4-aastane poisslaps. Ainumas oma vanusegrupis. Laulab hästi ja on muidu kah armas. Juunior teeb kõrval kuuldavalt: awwwwww…
***
Esinejate vanuse kasvades kasvab ka kriitikameel. Kõrvale kiigates näen ka hindeid 3 ja 2. Õnneks on keegigi meist säilitanud kaine mõistuse: mina kui õps ei raatsi kuidagi lapsele kolme panna, juunior lähtub süsteemist , et kolm on siuke keskmine.
***
Lavale astub blond noor daam roosas särgis. Kui suu lahti teeb, on raske uskuda, et selline hääl võiks ühele pubekale kuuluda, kõlab nagu sulamesi. Juunior torkab mind pastakaga ja näitab oma käsivart kus viimnegi karv on turris. Heas mõttes. Hindamislehele kirjutab noor žüriiliige : kananahk 🙂 .
Seda sõna kirjutab ta hiljem kaks korda veel.
***
Võistlus saab läbi, žürii on üsna üksmeelne ja saadab vajaliku hulga laululinde edasi piirkondlikule võistlusele. Raputame laste käsi, jagame nänni, anname kaasa soove ja soovitusi. Sõidame koju, kaenlas tänuks saadud kommikarbid.
***
Juunior kommenteerib: hinnata on raskem kui ise laulda.
Eks see paistab, järgmisel kolmapäeval astub ta ise võistlustulle.
🙂

Überkallid sidrunid

Aeg-ajalt on vaja ikka poes kah käia, eks ole. No nii tagavarade täiendamise eesmärgil või midagi. Või sai lihtsalt miski eluks vajalik kodus otsa. Näiteks piim. Nii ma siis poodi suundusingi, eesmärgiga osta kaks kotti pima.
Poes kohtasin kolleegi.
Kolleeg oli samamoodi eesmärgistatud osturetkel; tema teemaks oli kolm sidrunit.
Kassa juures saime kokku, mõlemal korvid pilgeni kraami täis.
Kolleegi arve oli ligi 300 krooni. Nagu ta ise kommenteeris: nii palju raha kolme sidruni eest…
Ja ega see kaks pakki piimagi odavam tulnud.