Kirjandi küpsetamine kümnel teemal

Täna siis oli see päev, kus abituriendid pidid verbaalselt isamaale ilmutama kui küpsed nad kõik siis on Eile õhtul avaldas tavainime oma blogis üleskutse: kirjutame ära, elik siis teeme vanuigi veel katse näidata, kui küpsed me X aastat hiljem oleme. Mõnus mõte, iseenesest. Kõhkleval ja kahtleval seisukohal olin veel hommikunigi kui teemad välja kuulutati. Siis sain aru, et ei ole minust kirjutajat mette.
Teemad olid sellised:
1. Ühiskond kui noorsoo väärtuste kujundaja
2. Rahva hing ja iseloom avaldub tema kirjanduses
3. „Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt …” (Hermann Hesse)
4. Haridus – kas kohustus või võimalus?
5. „Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir.” (Konrad Adenauer)
6. Ajaloos vastutab kõige eest järelpõlv
7. Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti?
8. Argipäev vajab muinasjutte
9. Oo sport, sa oled raha!
10. Igaühe õnn on kordumatu
Polegi nii pahad teemad iseenesest muidugi,aga oo jampsi, nende teemadega ei mahu ma mingi valemiga etteantud muude kriteeriumide raamesse. Esiteks peab kirjatükk sisaldama 600-800 sõna, mõni teema on aga selline, et 600 sõna sellele pühendada on ilmselge aja- ja ressursiraiskamine (1, 8, 10, lihtsalt väited iseenesest ütlevad ju ära, et nii see ongi). Teemad, millest tahaks kirjutada (3, 5), nõuavad temaatikatundmist ja arvatavasti ka tsiteerimist; vaevalt et ÕS Adenaueri osas siin suurt abi pakub. Ja mõnede teemade (6, 7) puhul jääks ka 6000-8000 sõna väheks kui sügavuti süüvida.
Niisiis, järele jäävad teemad minu puhul oleks 2, 4 ja 9?
Võib.
Aga ka neil teemadel kirjutamine (nimetage seda pealegi arutluseks, kui tahate) muutub (minu puhul) vist pigem targutamiseks. Oo sport, sa oled raha- no kust otsast, ei ole sa ju midagi. Sport ei ole vaid olümpiamängud ega palgaline bisnes, ka tervisesport on sport ja halli ta kelleltki erilisi väljaminekuid nõuab. Haridus on nii kohustus kui võimalus; hea mõtte oleks saanud siis, kui “hariduse” asemel “haritus” olnuks. Ja see teema, kuis rahva hing tema kirjanduses väljendub… ma alustaksin “rahva” definitsioonist. Ning see iseenesest saanuks juba nii pikk sõnavõtt, et kümmekond aa nelja ära täidaks.Et millest õieti siis jutt käib, rahvast, rahvusest või inimestest? Ja selgitamaks kolme eelnimetet mõistet oleks ma kogu mustandipaberi juba äragi raisanud. Jamade jama. Nii et andke mulle need kümme teemat, ma kirjutan nad kõik ühte patta kokku ja mahun etteantud raamidesse ja ükski kontroll ei pea end nikastama mõistatades mida nüüd täpselt öelda taheti.
***
Lugesin kirjapandu läbi ja hämmeldusin ise ka:
1. Kas ma tõesti nii mannetu kirjutaja olen, et kui ülesanne antakse, täita ei suuda?
2. Kas meie poliitikud on oma aja produktid, et olematul teemal 600-800 sõna ära jahuvad, pointini jõudmata?
3. Kas võib nii olla, et see, mis noorest peas süvafilosoofiana tundus, paistab kuldses keskeas iseenesestmõistetav?
Nii et nüüd ma siis istun siin ja nuputan- olen ma täiesti toores või totaalselt üleküpsenud…

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: