Silmad kuklasse

4. mai 2010 — sesamy

Mingil hetkel tunned, et kaelakee teeb haiget. Kaela pealt. Täpsemalt selle tagaküljelt.
Katsud käega- tunned : vorp.
Otsid kotist taskupeeglit, et saaks suurest peeglist järgi kaeda.
Pole.
Katsud veel kord ja saad aru- suur vorp.
Kelleltki küsida ka ei julge et kuule ütle mis mu kaela peal on.
Aga tahaks ju teada.
Lõpuks teed mobiiltelefoniga pilti ja vaatad: ongi vorp. Punane. Suur.
Kahju, et mobiiltelefon öelda ei oska, kust see sina sai.
Keegi on mulle vist üle turja andnud?

Posted in muig. 1 Comment »

Jube veider lind

4. mai 2010 — sesamy

Hommikul sadas vihma ja mina kõmpisin läbi selle tööposti poole. Pea valutas lausa ulmeliselt (seda ei juhtu tihti). Puu (oma tööposti) otsas istus rähn ja töötas nagu õmblusmasin. Teda vaadates hakkas pea veel rohkem lõhkuma. Ei saanud aru, mis tema peas toimub, et see sellisest tagumisest valutama ei hakka. Küsisin bioloogiaõpetaja käest järele. Sain teada, et rähnil on seal omalaadsed amordid. Ühtlasi kuulsin tema kodusest rähnist, kes ei põlga ära ka koeratoitu ja käib koerakausi juures asjatamas koos varblaste ja teiste väiksemate lindudega. Püüdsin seda ette kujutada- palju linnu moodi linde ja siis üks, kes väriseb nagu põeks alzheimeri tõbe.
Ja üleüldse- kas need amordid tal ära ei kulu? Isegi autodel tuleb ju teatud kilometraaži järel amorte vahetada?
Jube veider lind igatahes.
Pilt pärit siit.
Ja veel- nagu selgub, pole peaga töötades aju kasutamine obligatoorne. Kui levinud nähtus meie ühiskonnas!

Posted in niisama. 5 kommentaari »