Tropicana

Seda lugu teate?
Kutsutud kord ennemuiste papp ühte tallu lapsi ristima. Papp loomulikult läinud setuka seljas kohale, peale pidulikku osa pakutud siis hääd-parembat kah. Eriti seda vedelat parembat läinud hästi alla. Olnud juba hämar, kui papp koduteele asutanud.
Püüab siis mees hobuse selga hüpata… aga jalad na nõrgad. Katsetab kohe mitu-setu korda, aga tulemust ei miskit. Pöörab sis viimases hädas pilgu taeva poole ja lausub: “Püha Peetrus, püha Paulus, püha Augustinus- aidake!” Võtab hoogu ja hüppab hopsti teisele poole hobust. Vaatab siis taas veidi etteheitvalt üles ning sõnab “Aga, pühad isad, miks te siis kõik korraga…?”
Tuli meelde, kui ma poest kodu poole marssisin, keel vestil ning särk seljas leemendamas. Palav, noh. Nii ootasime seda sooja ja nüüd siis selline leitsak. Ilmselt küsisime liiga palju või mis? Ja kui mõelda, et pühakuid on palju rohkem kui kolm.
Ega ma ei imesta eriti, kui homme on mõni liaan aknast sisse roomanud ning õues kase otsas krigiseb aara “Piassstrid, piasssstrrrrid…”

Kaitstud: Mina, timukas

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Paroolindus

Niisiis.
Hakkan nüüd samuti kasutama postituste paroolistamise võimalust, ilmselt küll mitte eriti tihti.
Ikka selsamal põhjusel, et võimalikele äratuntavaile asjaosalistele mitte liiga teha.
Parooli võib küsida e-maililt sesamy@hot.ee; arvan , et need, keda piisavalt huvitab, viitsivad küsida, need aga, kes siia juhuslikke kanaleid pidi satuvad, ilmselt mitte.
Nii lihtne see ongi, ma loodan.