Ajujaht…

… oli kahtlemata üks põnevamaid projekte üle mitme aja. Sai kaasa mõelda ja kaasa elada.
Tuntud potitaimetapjana olen muidugi poolt, et põhinänn läks sinna, kuhu pidigi. Aga isiklik lemmikteema oli e-raamatukogu. Finaali jõudmine oli loomulikult tubli saavutus, ent nende biznizplän polnud suurem asi. Kahju, noh.
Mida oleksin ise teisiti teinud? Arvatavasti riputanud saidile üles nurga, kus lugejad saaksid nõu anda (teemal kuis sotsiaalprojekt kasumlikuks muuta). Siis oleksin ka ise oma mõtte kirjapilti riputlenud. Näiteks e-raamatukogu lugejapileti tasuliseks muutnud. Liikmemaks 25 eesti raha aastas (või ntx 2 euri kunagi tulevikus). Hetkeseisuga on lugejate arv 5579; kui iga lugeja maksaks liikmemaksu, teeks see kokku 139475 eesti raha aastas; see omakorda 11622,9 (ümmarguselt) kuus. Mitte, et seda maru palju oleks, aga siiski parem, kui mitte midagi. Saaks maksta väikest honorari autoritele, teha reklaami jne jne jne. Loomulikult tekib küsimus, miks peab (peaks) lugeja seda piskutki maksma? No esiteks ei ole raamatukogu just igaühe kõrvalmajas, 25 eeku aastas kuluks raamatukokku minemiseks juba (no transport vms), teiseks- raamatud on nupuvajutuse kaugusel (loomulikult eeldusel, et nende baasike täieneb). Ja mitte vähetähtis- toetagem head algatust. Ja kui hea algatus veel veidi ennast promob, mitmekordistub lugejate (ja lugejapiletite) arv veelgi…
Aga edu võitjaile, mida lõppviisik kahtlemata oli.

Advertisements

8 kommentaari to “Ajujaht…”

  1. kassu Says:

    Ja tegelt poleks ka pisut suurem aastatasu üle mõistuse käiv, kui arvestada, kui palju kulub tegelikult bensiini peale iga natukese aja tagant raamatukokku sõitmiseks 🙂 (hää, et ise kondimootori jõul liigun). Samas on muidugi see, et kõiksugu arveldamised võtavad hullult palju asjatamist ja paberimajandust.. ja pangalingid, mis ka vist tasulised jne jne (et kas sel lõpuks väga sügavat mõtet on).
    Eriti tegija oleks veel, kui saaks võimaluse need laenutatud raamatud e-lugerisse sikutada (no millalgi peavad need ju ka ometi odavamaks ja laiemale lugejaskonnale kättesaadavamaks muutuma). Arenemis- ja mõtlemisruumi on siin veel kilomeetrite viisi igatahes.

    TÜ raamatukogul oli millalgi mingisugune digilaenutusvariant olemas, kuigi minuteada vist ainult õppematerjalidele. Kas see ka praegu toimib, ei teagi, ei ole enam jupp aega uurinud.

    • sesamy Says:

      Pangalink on üks variant, teine oleks koodiga lugejakaart , a la osta poest nagu kõnekaarte, sisesta kood ja voilaa 🙂

      • Veiko Says:

        koodiga lugejakaardi tootmine, transport ja leivtamine oleks veel kulukam, kui pangalingid. Lisaks ei oleks siis enam e-raamatukogul mõtet, kui peaks kuhugi füüsiliselt seda kaarti ostma minema.

  2. Jaana Says:

    aiai ja mul jäigi see eile vaatamata… oh, kuram, terve nädala ootasin ju seda saadet…. 😦

  3. Piia Says:

    Suur tänu toetuse eest, nii vahva on selliseid arvamusi leida!
    P. S. Ärimudel kui selline on meil tegelikult täiesti olemas, aga toimetajatel-monteerijatel on asjadest ju oma arusaam 😀


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: