Kolm lihtsat küsimust

Seda posti võib käsitleda ka kui meemi.
Et kui tunned kaasamõtlemiskohta, vasta ka ise.
Kui oleksid veendunud, et homme saabub maailmalõpp, kellele sellest teada annaksid ja miks?
(algus sama, mis eelmisel)…mida ette võtaksid?
(algus sama, mis eelmisel)… mida kahetseksid tegematajätmiste poole pealt?
___
Ise vastan nädala pärast…
___
Aga ikkagi, mis värk on?

Keenjus ootab kõnet

Keenjus ootab tegelikult isegi mitut kõnet. Tööalast. Sest täna oli kiire päev ja neli järgmist ei anna kah mitte tempos järele. Keenjus on teatanud kõigile, et kella 15ni on ta VÄGA HÕIVATUD ja helistatagu talle peale seda.
Keenjus on samas viisakas inime. Kui on kohti, kus telefonihelin võiks kedagi segada (kino, aktus, kontsert vms), lülitab ta telefoni alati hääletule režiimile. Et noh, siis on näha, kui keegi on vahepeal taga otsinud, saab ju alati tagasi helistada.
Niisiis kella kolmest ootab Keenjus kõnet. Isegi mitut. Istub närviliselt kella vaadates- miks nad ometi ei helista? Teeme töö ära, saab asjaga ühele poole.
Kell neli on Keenjusel kannatus otsas. Hakkab ise helistama.
Ja avastab siis ekraanilt 14 (!) vastamata kõnet ja teate “Hääletu”.
Niimoodi siis võitiski Keenjus tund töövaba aega tänasesse päeva juurde 🙂
***
Muide, sääskede vastu autosugestsioon a la “mind ei sega”, “las lendavad”, “üldse ei sügele” ei aita. Proovitud.