KUHU KÕIK NEED LAULUD JÄID?

Olen õhtuses vahetuses, mis kestab kella kaheni öösel. Suht rutiinne töö, müra ja muu melu ümberringi; et kuidagi pealetükkivat und eemaldada ümisen peas tekkinud kaosest nopitud viisijuppe.Repertuaaris oli parasjagu väikese Äpu laul (Heino Seljamaa kuulsaks lauldud) , kui järsku plahvatas:on meil igatsugu võistulaulmisi – AASTAHITID… SAJANDI PARIMAD LAULUD… MEGAHITID… EUROVISIOONI KLÄMM… PARIM EESTI MUUSIKA … PARIM LÄÄNE MUUSIKA… Ja nii edasi, kohe ulgim eks. AGA LASTELAULUD? Ma võibolla teen nüüd kellelegi -millelegi liiga äkki … aga peale LAULUKARUSSELLI pole küll muhvigi kuulnud. On kindlasti igatsugu maakondade -omavalitsuste -valdade väikesed lauluvõistlused aga no pole see.

Esiteks ei kuulegi enam lastelaule kui selliseid, mida mäletavad kindlasti minu eakaaslased:alates mutionu peost lõpetades kasvõi rong see sõitis tsuhh tsuhhiga… kui juba mu enese nelja aastane poisinaga mängib klotsidega ja sealjuures üürgab laulda KÄIME KATUSEID MÖÖDA, siis paneb ikka kukalt sügama küll…

Ma ei usu, et keegi, kaasaarvatud lapsed ise oleksid väga frustreerunud, kui oleks tehtud näiteks sajandi parima lastelaulu valimine… no nii internetipõhiselt nagu neid ikka tehakse ja siis kümme parimat välja noppida ja siis kenakese kontserdi teha …meediakära missugune ju. Või ma eksin? Laululapsi meil ju on-ja tasemel-aga mida nad laulavad?????10 -16 aastased lapsed laulavad ülikeerulisi ingliskeelseid üllitisi, üks keerukam kui teine… otse loomulikult üritatakse võita zürii südant ja kuulmismeelt. Aga meie enda lastelaulud? Muidugi on mõningaid erandeid (aga see on tõesti hale vähemus) …

Ja kui ikka tõele au anda, siis ega vist selles varakapitalistlikus mammonakokkukrabamiseühiskonnas ei kirjutatagi eriti lastelaule, vähemalt mitte sellisel määral ,kui aastat kümme tagasi. Ei, usun et ikka kirjutatakse , aga kuhu nad jõuavad ? Ikka sinnasamasse valla-maakonna-omavalitsuse-võistlusele, kus nad aga vaikselt hääbuvad, ja kuigi võib ju hea lugu olla , aga kuskile pole ju jõuda;pole ju edasiteed.

LASTERAADIO… sihuke asi… kui riik õla alla natu paneks ….väheke promoda- ma usun et paari aastaga saaks sellest arvestatava kuulajaskonnaga raadio, mida kuulaks pikal autosõidul isegi, ümisedes jällekuulmisrõõmsalt mõnda lapsepõlves tuttavakssaanud viisijuppi ja seal saaksid ka need tublid inimesed, kes hoolimata pärssivast ühiskonnast veel kirjutavad kenasid lastelaule,õpetavad neid oma lastele -õpilastele… ei tahaks, et laulud sureksid pärast esimest esmaettekannet pelgalt tänu sellele, et ei ole eriti võimalust neid laiematele massidele esitada.

vot sellised mõtted saeliini taga kella 00-02.00-ni… 🙂

Mida öösel teha, kui nohu magada ei lase

Variant A: väherdada voodis ja kortsutada linu.
Variant B: kõik olemasolevad nohurohud ninna toppida ja võidelda hingamise taastumise eest.
Variant C: loobuda unest ja kolada mööda internetti.
Võib ka kõik kolm järjest ära teha. Mina tegin.
Vastu hommikut leidsin delfinaariumist ühe piimapaki-teemalise jutu.
See jutt ei ole muidugi suurem asi jutt ja nimetet paki avamist ma samuti kommenteerida ei oska, aga vot “tädidega taarapunkte” (nagu üks seal väljendas) tahaks tagasi küll. Ja tahan vähem plastikut oma prügikasti. See polnud ju eriti ammu, kui jäätmete sorteerimise kord tuli, eks ole? Ragn-Sellsi koduka andmetel alates 01.01.2008. Sisuliselt siis kaks ja pool aastat. Ja võrreldes 20 aasta taguse ajaga on nädalas tekkivat prügi 10 korda rohkem. Ilma naljata.
Oletame, et inimene läheb poodi ja toob sealt oma neljaliikmelisele perele kaheks päevaks:
1 leib (pakitud kilekotti)
2 saia (pakitud kilekotti)
poolsuitsuvorst, viilutamata, mingis naljakas plastümbrises
pakk riivjuustu (plastpakis)
1 majonees (plastpurk)
1 piim (kile)
kefiir (kile)
mahl (pakend)
makaronid (pakend)
hakkliha (plastkarp)
hapukoor (kile)
kohukesed (foolium)
jogurt (pappkarp).
No oletame, et ülejäänu on kodus olemas.
Teeb lõunasöögiks makarone hakklihaga. Tekkivad jäätmed on: sibulakoored, plastkarp, kilekott, mahlapakk, piimapakk.
Õhtuks võileivad: ahjusaiad juustu ja majoneesiga, tee, võileivad kala-majoneesimäärdega.
Tekkivad jäätmed on: teepakid, kilekott saia ümbert, plekk-karp, sibulakoored, majoneesipurk.
Hommikuks äkki kaerahelbepuder, vorstivõikud, kohv, kohuke. (piimakapp, kaerahelbekarp, foolium, kilekott leiva ümbert, võikarp, sest ka või on otsa saanud)
Lõuna paiku vaatab külmkappi, leiab sealt mahlapaki, piimapaki ja pool vorsti, ei suuda nendest midagi toitvat välja nuputada ning kobib uuesti poodi.
Söögitegemise kõrvalproduktina on inime tootnud kahe kategooria prügi: olmejäätmed ja taara/pakend. Tegelikult on ta tootnud ka biolagunevaid jäätmeid, aga seda konteinerit tema elukohajärgses alevis ei leidu.
Poodi minnes saab ta rahulikult ka jäätmed välja viia, tema kahetoalise korteri köögis ei ole eriti ruumi rämpsu kogumiseks. Kuna inime teab, et taara/pakend peab olema puhtaks pestud, siis on ta ka sellega hakkama saanud, raisates selleks tilga nõudepesuvahendit ning umbes 3 liitrit vett. Ja tegelikult on inime vihane, sest ta peab ju veearved ise maksma ja veega oleks targematki teha kui plastiktaarat pesta.
Meil koolis on tüdrukute tualettruumis musta-kollasekirju kleeps sildiga: Ära raiska vett. Loputuskastis on sinu viie päeva joogivee varud”. No okei, ma eelistan oma joogivett küll mujal hoida, aga mõtlemapanev on see sellegipoolest. Pesta ära asjad, mis lõpuks niikuinii kokku pressitakse ja kuhugi ladustatakse? Või kui ei ladustata, siis kuidas kasutatakse? See on ju segataara ja enne tuleks see siis kuidagi sorteerida, kas pole? Ja ärge öelge et suvaline asi mingil prügisorteerimisliinil ei määrdu. Ja no kurat võtaks, kui ma pean oma taarat pesema, siis ma tahan selle eest reaalset raha. Nagu ennemuiste: viisid kotitäie taarat ja tõid sama suure kotitäie süüa tagasi. Praegu viid kotitäie taarat ja ostad lastele paar pulgakommi. Suure kotiga, muide, on natuke paha seda pudelipanka torkima minna; ummistad esiteks kitsast poeesikut, tekitad saba ja jooksutad müüjaid sest automaat saab pidevalt täis ja siis tuleb midagi ette võtta. Seenior, kes mingil eluhetkel poes töötas, teadis rääkida , et see tühjendamine ja sorteerimine (käsitsi) on rõve töö: õllepudelid on viimased tilgad liisunud jäätmed kogu kupatuse üle valanud ja sina pead klaasi plekist eraldama.
Ja veel see asi: ma ei saa aru, mispoolest on õllepudel rohkem klaastaara kui moosipurk või viinapudel? Materjal on ju sama? Miks ma seda klaasi pean siis toppima konteinerisse pealkirjaga “KLAAS” (ja purunenud aknaklaasi sinna, muide , panna ei tohi?
Nii et ma tahan tagasi tädidega taarapunkte. Parem tassin klaastaarat poest koju ja kodust taarapunkti. Kasvatan musklit ja hoian trenniraha kokku.
***
Nüüd tagasi loo pealkirja juurde:
Variant D: mõelda prügimajandusest.