KUHU KÕIK NEED LAULUD JÄID?

Olen õhtuses vahetuses, mis kestab kella kaheni öösel. Suht rutiinne töö, müra ja muu melu ümberringi; et kuidagi pealetükkivat und eemaldada ümisen peas tekkinud kaosest nopitud viisijuppe.Repertuaaris oli parasjagu väikese Äpu laul (Heino Seljamaa kuulsaks lauldud) , kui järsku plahvatas:on meil igatsugu võistulaulmisi – AASTAHITID… SAJANDI PARIMAD LAULUD… MEGAHITID… EUROVISIOONI KLÄMM… PARIM EESTI MUUSIKA … PARIM LÄÄNE MUUSIKA… Ja nii edasi, kohe ulgim eks. AGA LASTELAULUD? Ma võibolla teen nüüd kellelegi -millelegi liiga äkki … aga peale LAULUKARUSSELLI pole küll muhvigi kuulnud. On kindlasti igatsugu maakondade -omavalitsuste -valdade väikesed lauluvõistlused aga no pole see.

Esiteks ei kuulegi enam lastelaule kui selliseid, mida mäletavad kindlasti minu eakaaslased:alates mutionu peost lõpetades kasvõi rong see sõitis tsuhh tsuhhiga… kui juba mu enese nelja aastane poisinaga mängib klotsidega ja sealjuures üürgab laulda KÄIME KATUSEID MÖÖDA, siis paneb ikka kukalt sügama küll…

Ma ei usu, et keegi, kaasaarvatud lapsed ise oleksid väga frustreerunud, kui oleks tehtud näiteks sajandi parima lastelaulu valimine… no nii internetipõhiselt nagu neid ikka tehakse ja siis kümme parimat välja noppida ja siis kenakese kontserdi teha …meediakära missugune ju. Või ma eksin? Laululapsi meil ju on-ja tasemel-aga mida nad laulavad?????10 -16 aastased lapsed laulavad ülikeerulisi ingliskeelseid üllitisi, üks keerukam kui teine… otse loomulikult üritatakse võita zürii südant ja kuulmismeelt. Aga meie enda lastelaulud? Muidugi on mõningaid erandeid (aga see on tõesti hale vähemus) …

Ja kui ikka tõele au anda, siis ega vist selles varakapitalistlikus mammonakokkukrabamiseühiskonnas ei kirjutatagi eriti lastelaule, vähemalt mitte sellisel määral ,kui aastat kümme tagasi. Ei, usun et ikka kirjutatakse , aga kuhu nad jõuavad ? Ikka sinnasamasse valla-maakonna-omavalitsuse-võistlusele, kus nad aga vaikselt hääbuvad, ja kuigi võib ju hea lugu olla , aga kuskile pole ju jõuda;pole ju edasiteed.

LASTERAADIO… sihuke asi… kui riik õla alla natu paneks ….väheke promoda- ma usun et paari aastaga saaks sellest arvestatava kuulajaskonnaga raadio, mida kuulaks pikal autosõidul isegi, ümisedes jällekuulmisrõõmsalt mõnda lapsepõlves tuttavakssaanud viisijuppi ja seal saaksid ka need tublid inimesed, kes hoolimata pärssivast ühiskonnast veel kirjutavad kenasid lastelaule,õpetavad neid oma lastele -õpilastele… ei tahaks, et laulud sureksid pärast esimest esmaettekannet pelgalt tänu sellele, et ei ole eriti võimalust neid laiematele massidele esitada.

vot sellised mõtted saeliini taga kella 00-02.00-ni… 🙂

Advertisements

6 kommentaari to “KUHU KÕIK NEED LAULUD JÄID?”

  1. rojukene Says:

    Vat ei tea… Ma olen muidugi lapsest saati mööda olnud, aga mulle pole lastelaulud kunagi meeldinud. Isegi siis, kui ma päris pätakas olin, leidsin ma, et nad kõlavad kuidagi nõmedalt ja topeltjube oli siis, kui lapsed ise prääksuvate häältega neid laulsid.

    Võib-olla on see aga laiem kui minu personaalküsimus, lausa mingisugune põlvkondlik iseärasus ja seepärast kedagi väga enam ei huvitagi?

  2. helle Says:

    Pole lastesaateidki enam. Nii tähtsusetu sihtgrupp! Ja Entel-tenteli-taolised lastelaulude konkursid on jäänud kiviaega. Ei hoolita meil lastest, kahju küll.

  3. sesamy Says:

    Mulle endale see lasteraadio idee hullult meeldib… nii hästi mäletan õhtuseid unejutte. Näidake last, kellele ei meeldiks kuulata, kui ette loetakse? Võiks olla lastekuuldemängud, järjejutud jne. Ja ma ei pea siin silmas mingit internetiraadiot koos piltidega vaid just ainult hääl, et lapsel endal kujutlusvõime tööle hakkaks…

  4. anna Says:

    Ma olen rojukesest vist ilmselt küll vaid mõned aastad noorem, aga lastelaulud on alati meeldinud. Näiteks see tikri-lugu 😀

    Aga pildid küll kuidagi kujutlusvõimele halvavalt ei mõju nüüd, et ei võiks olla netiraado. Lasteraamatud on ju ka valdavalt piltidega 🙂

  5. kassu Says:

    Väga lahe idee oleks küll. Äkki see lastelaulude armastus on kuskilt geenidega kaasa tulnud või midagi, aga minu suguvõsas on kõik laulnud ja lastelaule armastanud (oma poja veel 8-9-aastaseltki nuias, et õhtuti vahest mõne unelaulu laulaksin, vat siis oli küll juba naljakas :D). Ja raamatuid sai lõputult ette loetud, enne keelduti magamagi jäämast, kui unejuttu polnud.
    Nii et kuuldemängud läheks lastele kindlasti hästi peale. Raamatukogus töötasin, siis laenutati ikka väga hoolega audioraamatuid, lapsed ise küsisid ja olid vaimustuses, emadest rääkimata (ojaa, ma mäletan hästi seda kurgu kuivamist ja une silmatikkumist, kui põnnid aina nõuavad veel-veel!), just õhtuti enne magamaminekut olla väga hää kuulata. Kivirähu Siimu-Sirli lugusid ja muinasjutte kõiksugu. Ja uue aja lasteraamatud (need eesti omad ikka) on väga lapsesõbralikud ja põnevad, oleks ainult tegijaid, kes sisselugemise asjaajamise enda peale võtaks. Ma oleks käpp kaasa tegema.
    Ja on tänapäeval ka lastesaateid, iseasi on, kas osatakse see maasikas välja võluda, mis lapsed vaatama-kaasaelama naelutaks (Buratino oli selline, Tom ja Anni ka alguses). Väiksematele jah pigem välismaised saated, aga eks see ole tingitud Eesti väiksusest. Kahjuks.

  6. Constance Mehok Says:

    I read about it daysago in another article and the main things that you divulge here are very similar.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: