Toorjuustukooki tahad?

Ma aeg-ajalt tahan. Umbes kord kuus tekib miskine magusaisu. Ja sellega seonduvalt ostad koju asju, millest midagi teha. Näiteks toorjuustukooki. Kolm nädalat hiljem peale ostude sooritamist tulebki koogiisu kätte.
Siis lähed kööki ja teed inventuuri. Kahest pakist digestiivküpsistest on järel viis küpsist. Võid ei ole. Suhkrut on heal juhul klaasitäis ja sellest peaks jätkuma reedeni. Viimased apelsinid söödi ära eile. Aga ei sellest lugu, kolm närtsinud rabarbrivart on olemas. Kaks muna on ka. Ja karp toorjuustu, mille best before möödus nädal tagasi.
Aga kui sa midagi tahad, siis oled sa leidlik, eks ole.
Sa määrid vormi põhja veidikese õliga, pudistad sinna peale viie küpsise puru ja lisad riivsaia, et rohkem saaks. Kinni suruma sa seda puru ei hakka, küll vajub ise. Rabarberi lõigud puru peale ja puistad peale tuhksuhkrut. Kollast. Mul muud värvi ei olnud ja kohvi sisse oleks kollast suhkrut veidi naljakas panna. Siis avastad sa ameerika (täpsemini squeezy strawberry syrup, made in america). Maasikas sobib rabarbriga küll, tead sa öelda ning valad rabarbreile heldelt strooberri siirupit. Kahe muna vahustamine (endiselt tuhksuhkruga) ja selle segamine karbitäie toorjuustuga meenutab juba päris kokkamist. Sa valad segu rabarbritele ja lükkad vormitäie ollust ahju. Siis heidad pilgu kellale ja lähed tuppa blogima. Asi väljub ahjust kell 22.35. (Kell 10 õhtul on ju täiesti normaalne kooki küpsetada?)
Ja kui sellest ka kooki ei tule, annab seda alati kohupiima-saiavormi pähe serveerida.