Tiivulised…või siis mitte nii väga

Eile läks uude koju (oh ärge arvake, ta ikka jätkab oma maist eksistentsi) meie viirpapagoi nimega Ingel, hüüdnimega Kana (IQ on tal kõike muud kui positiivne), sõimunimega Puljong (kui linnuke oskas käituda vastavalt oma intelligentsile). Sai teine ära viidud ja uuele omanikule üle antud. Loodetavasti on temast seal rohkem rõõmu kui mu täiskasvanud latskesed siin sellest tunda oskavad.
Ja sulgi koristada meil ka enam ei tule. Haa.
***
Eile õhtul sai meesinime sutsata herilase käest. Täpsemalt siis poole herilase käest. Veel täpsemalt herilase tagumise poole käest. Selle me vähemalt põrandalt leidsime.
Esiots on siiani teadmata kadunud. Arvatavasti uppunud oma pisaraisse taguotsa kaotuse asjus.
***
Veel hiljem eile õhtul ronis mu põsel kõrvahark. No oli kõdi, rapsasin maha, lõin maha. Kuidas ta sinna (loe: põsele) sai, ei oska mitte öelda. Lendas või?
Hea, et ämblikud lennata ei oska.
***
Aga täna hommikul äratas mind pääsuke. Mitte lauluga, oh ei, hoopis brutaalsemal moel- vastu pead lennates ikka. Aknad nimelt on ristseliti lahti ja minu voodi akna all. Ju tüüp rehkendas valesti- arvas, et lendab toaaknast sisse ja köögiaknast välja… aga ei osanud arvata, et mingi paks mütakas (mina) tee peale ette jääb. Üllatusest kaotas ta omaenese pea (mitte sõna otseses mõttes) ja ei suutnud tagasiteed leida. Tuli siis veidi aidata.
Olete kunagi pääsukest peos hoidnud?
Mul ei olnud see esimene kord. Aga sellest kunagi hiljem pikemalt.
***
Nüüd lendan küla peale.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: