Muusikaline õhtu ja jupp ööd

Kõik sai alguse sellest, kui Juunior ja Õetütar 3 end folgile sättisid ja meie ning naabrite rõdu alt möödusid. Naabrinaine imestas: kas teie ei lähegi folgile? mispeale Meesinime teatas: me oleme ise folk. Ja oma sõnade kinnituseks üürgasime täie häälega “Äääikeee, päääikeeee…”
Hiljem, õhtul, kui päike juba loojunud oli, tuligi tuju kallale; nii me siis Meesinimesega istusime rõdul üha tihenevas hämaruses ning võtsime kitarre kätte ja kandsime sotto voce ette nii palju Tätte ja Ehala loomingut kui seda parajasti peas juhtus olema. Väga emotsionaalselt fortissimosse ei kaldunud, mine neid naabreid tea, äkki kutsuvad folkidele politsei või muud korravalvajad :).
Kui sõrmed juba villis, vaatasime väga head filmi; kes veel pole näinud- minu soe soovitus.
Aga tõsisemaks rockiks läks nii 12 paiku; selline Electric Light Orchestra et anna kannatust! Algul oli võimalik veidi kaugemalt seda asja kaeda- välgud sähvisid 3-sekundiste vahedega ja õu oli mürinat täis, siis aga tuli kogu kupatus koju kätte. Lambid vilkusid, elekter läks ja tuli, tuli ja läks. Nii me siis istusime ja jälgisime valgusshowd ja kuulasime äikesetrumme. Äge oli.
Ehkki natuke ikka hirmus ka.
🙂
Ja veidi muusikat päris ELO-lt: