Palju väikeseid hobisid

Kõik me oleme kunagi midagi kogunud. Lapsepõlves märke, marke, kommi- ja nätsupabereid. Seda siis lapsepõlves. Suurtel inimestel on juba suuremad hobid. Suured tädid koguvad ehteid, huulepulki ja kõikvõimalikku pudi-padi, suured onud tsikleid, raha ja tehnikat. Mõned vabameelsemad kollektsioneerivad vastassoo esindajaid.
Meesinime kogub välgumihkleid, tikutoose ja pastakaid- aga ainult neid, mis on seotud mõne konkreetse tubaka/suitsumargiga.
Kollektsioonis on ca 670 eset; viimasel ajal on neid laekunud hõredamalt seoses tubakareklaami keelustamisega. Alguse sai kollektsioon aastal 1996.

Täna tegeleme hobidega:Meesinime eksponeerib oma kollektsiooni. Kõik 670 eset riiulisse nagu niuhti.

Ma peaksin vist tänulik olema, et ta näiteks õllekappasid ei kogu 🙂

Entomofoobia

Ma ei ole suurem asi putukasõber. Ja see on veel väga leebelt öeldud. Miks see nii on- kes seda teab. Võib-olla seepärast, et putukatel on enam kui neli jalga ja nad kõditavad nendega vastikult kui mõni isend üle mu kehaosa sprindib; võib-olla seepärast et enamus neist tekitab mööda pikeerides monotoonset kõrgsageduslikku heli. Ja silmad on neil sellised veidrad; kui kärbes sind vaatab, näeb ta miljonit väikest mind ja otsustab neile kõigile korraga peale istuda. Olete kunagi püüdnud mesilasele silma vaadata ning sugereerida: palun mine ära? Ja on see mõiganud?
Ei saa muidugi väita, et neil intelligents täiesti puudub, ehkki jutust arusaamisega raskusi on: kuud on nad omavahel ilusasti ära jaganud. Juunis- sääsed. Juulis- parmud. Augustis- herilased. Herilased on see aasta varem kohal. Ei ole võimalik jätta kohvitassi rõdule ja korraks eemalduda nii, et sa tagasi tulles sellesama tassi puutumatult eest leiad. Ikka hulbib seal juba mingi triibuline tagumik.
Kuidas siis korraldada nii, et me kõik rahulikult siia maailma ära mahuks?
Idee on järgmine: inimestele on välja töötatud putukatõrjevahendid; pihusta ja/või rulli ning putukad ei tule kallale . Teeks samasuguse asja putukatele? No inimesetõrjevahend? Pihusta putukale ning inimese elupaik muutub tema jaoks täiesti vastuvõetamatuks… :). On ju hea plaan?
Väike anekdootlik situatsioon pealekauba:
Eelmisel nädalalõpul käisime kambaga kohalikus poes. Naisinime hakkas just arvet maksma (kaks rõõmsat joodikut tema järel sabas artikuleerimatut dialoogi aretamas); Juunior ning Õetütar3 hakkasid uksest väljuma kui Õetütar3 (kes hiljuti oma pea taas blondiks teinud oli) putukat nähes valjuhäälselt üle poe kiljatas : Appi! Siin on PARMUD!
😀