Kolkapatriotism

Olen oma blogis korduvalt vingunud kohaliku külapoe Alati-Otsas- olemuse üle. Ega see täna just kaupadest tulvil olnud.
Oma osa kaupade kadumisse annavad ka möödasõitjad, pood asub suure maantee ääres ja transiitreisijail mugav ju möödaminnes end varustada. Mis on muidugi normaalne, esmased asjad saab ikka kätte.
Aga juhtus siis järgmist. Minu järel sisenes poodi tibi tüüpi naisolevus. Seiras tükk aega õllevalikut, briljandid ripsmetel välkumas, siis haaras telefoni ja suhtles vinguvas kõneviisis kellegi nähtamatuga:
“Kuule, siin ei ole sikspäkki, ainult nelipäkid on…No ma vaatan ju… Aa on jah, Aleksander on sikspäkk. Alekokk on nelipäkk… Originaali ei ole sikspäkki… Miks ei ole, miks ei ole, no kust mina tean… NO KUULE, SA VAATA, KUS POES MA OLEN!!!…”
Jalutasin kuuldekaugusest välja, enne kui seesmine sapp verbaalseks transformeerunud oleks.
No on s*** pood, on jah, aga iga konn ei õienda, eksole. Mine mujale, kui ei meeldi. Kirumisõiguse jätame kohalikele kel muid valikuid pole :).

Hea viis rõõmustamiseks :)

Oi kus mulle meeldivad huumorimeelega isendid 🙂

Posted in muig. 1 Comment »