Kuidas Maakas Talnas käis

Maakal oli ootamatult asja päälinna. Olgu öeldud, et ühistranspordiga ei roni ta sinna kuigi meelsasti. Seekord aga oli vaja. Niisiis peilis Maakas välja bussiajad, tegi endale selgeks linnaliinide sõidugraafiku ning olles end paksu raamatuga varustanud asuski teele. Poolteist tundi bussisõitu läks kui unenägu ja oligi aeg Talna Bussikas maha kobida. Mida Maakas ka tegi.
Esimene asi mis tegemist vajas oli bussika WC külastamine. Sellest ajast kui Maakas nimetet asutusse viimati sattus oli põievaevuste vähendamine tunduvalt kallimaks läinud. Võimaluse eest prill-lauast paberiga üle käia ning ettevaatust üles näidates end kergendada nööriti Maaka käest kõigest 5.50. Maakal tekkis esimese raksuga ketserlik mõte oma kallis (20 EEK/liiter) kehavedelik koju tagasi viia ent päev tõotas pikk tulla ja niisiis loovutas Maakas nõutud summa.
Järgmiseks viis Maakas end kurssi kehtiva ühistransporditeenuse hindadega. Kahe tunnipileti eest küsiti 32 raha. Maakas tundis end pisut petetuna kuna kahest tunnist pidi ta veetma transpordis loksudes 1 ja 10 minutit. Aga Maakal ei olnud aega, et täie raha eest ühistranspordi võlusid nautida.
Kui Maakas Bussikast trammile tõttas kohtas ta tee peal Kõhna Noormeest kes- uurides hakatuseks, kas Maakas Sõbraliku Idanaabri keelt mõistab ja saades jaatava vastuse- keeras pisarakraanid valla ning tõi kuuldavale südantlõhestava loo sellest, kuis bussipiletist 20 raha puudu jäänd ja tema just haiglast välja saanud ja kas Maakas talle mitte ei laenaks, ta maksab ilusti tagasi. Maakas oleks andnud küll, kasvõi näitlejameisterlikkuse eest… ent Maakal oli rahakotis vaid ainumas Lilla Rahatäht mida ei andnud kuidagi kohapeal Carliks, Robertiks ja Kobsoniks eraldada.
Niisiis sattus Maakas trammisõidu tulemusena Viru Keskuse Bussiterminaali ja tegi kindlaks, et vajaliku bussi väljumiseni on aega 20 minutit. Et Maakas ei tahtnud Linnainimestele oma tühja kõhu korinat demonstreerida, läks ta Keskuse toiduosakonda ja hankis sealt kaks kapsapirukat. Makstes 50 grammi kapsa, 100 g taigna ning 150 g pirukas sisalduva pipra eest 17 raha. Pipra hinda arvestades oli ost igati soodne.
Maakas seisis, pirukakott näpus, bussipeatuses ja pidas aru kas sihtkohas võiks olla mõni pargipink kus einel roheluses hea maitsta lasta saaks. Bussis süüa Maakas ei tihanud. Kui õunasöömise eest saab noomida, siis piruka eest raudselt vastu hambaid. Maaka mõttelõnga ajas segamini Vanem Daam kes (taas kord Sõbraliku Idanaabri keeles) uuris et kas Maakas teab kust see-ja-teine buss läheb. Maakas oskab lugeda ja tunneb numbreid, niisiis teadis ta küll. Buss läks samast peatusest ainult õige pisut peale Maaka bussi väljumist. Niisiis jutlesid Maakas ja Vanem Daam sõbralikult transpordist, ilmast ja inimestest kui Vanem Daam korraga küsis: Te olete eestlanna? Küsimus esitati eesti keeles. Sealt edasi jätkus ka dialoog eesti keeles ning Maakas sai kuulda Daami Siberi-aastatest ja sellest, kuidas ta eesti keelt rääkida pelgab- äkki ei tule välja, kodune keel olla teisel vene oma. Eesti keel, olgu öeldud, oli daamil perfektne ja aktsendivaba. Kui Maaka buss ette tuli, ütles Daam Maakale: aitäh Teile. Mille eest, sellest Maakas päris täpselt aru ei saanudki.
Maaka (Lasnamäele viiv) buss oli täis käratsevaid veidrate (Zabrina, Zamanta) nimedega vene puberteetikuid. Maakas ei viitsinud nende ülekeevat hormoonimöllu pealt kuulata ning sukeldus matemaatikasse, püüdes välja arvutada kui palju Talna Bussika Peldik aastas kasumit teenib. Tehted jäid pooleli kuna Maaka peatus jõudis varem kätte. Maakas läks Ühte Kohta, tegi seal mis tarvis ja sai tunduvalt kiiremini õhtule kui ta ise lootis. Mis oli positiivne, nii sai Maakas end varasema bussiga koju planeerida.
Lasnamäelt tagasiteel nägi Maakas oma ihusilmaga reisisaatja ära. See seisis, selg vastu akent ja nikerdas midagi mobiiltelefoniga. Maakas ei saanudki aru, kas mängis mänge või saatis sõnumeid. Igatahes kestis see tegevus kogu Maaka bussisõidu aja. Mida oli kokku nii 25 minutit.
Kuna Maaka jaoks oli üks käik Viru Keskusesse päevas enam kui küll, otsustas ta Narva maanteelt Bussikasse hoopis jalutada. Mõeldud- tehtud. Maakas nägi palju uut (sildid FOR SALE erinevate äride akendel) ja palju vana (korrastamist vajavad majad). Ühte noort nägi ta ka. Maakas vaatas, kuidas räpparitüüpi noor tema ees astub ning imestas omaette mis valemiga eesmineja püksid küll üleval püsivad. Püksipee pendeldas noormehel põlveõndlaid pidi. Sai Maakas seda vaevalt mõeldud- ja nagu nõiaväel pudenesid püksid pool meetrit. Noorsand kahmas need muidugi sekundiga üles, ise piiludes ega intsidendil pealtnägijaid olnud. Maakas mängis samal ajal mängu “kakoje nebo goluboje”.
Bussika buffeedis kosutas Maakas end topsikohvi ja kapsa-pipra-pirukatega ja ostis pileti koju. Ja ka buss ei lasknud end kaua oodata, Buss oli soe ja mugav. Buss sõitis kodu poole. Maakal oli hea raamat kaasas. Maakas sõitis bussis kodu poole. Maakas oli õnnelik.