Paroolindus vol 2

Seda mõtet ajendas kirja panema kolinud Ritsik. Miks inime kolis? Ikka seepärast et oleks hea võimalus üksikuid poste lukku panna, et ei peaks mõne mitte nii avaliku mõtte pärast tervet blogi salastama. Vanas blogis oli tal (Ritsikul ikka siis) arutelu teemal WP ja paar selle komentaari panid natuke aru pidama.
Et kuidas siis ikkagi on selle paroolimajandusega? Et kui keegi end parooli alla seab, kas ma pean sellest järeldama et ma automaatselt pole seda lugema oodatud või võiks ikka piiksu teha ja ääri-veeri uurida paroolisaamise võimalikkust? Arvati et kuidagi ebamugav ju parooli norida või nii… Aga kui ei küsi, siis on ju kindel, et ei saa? Samas kirjutavad nii paljud just selliseid elu-olu-jutte, mis mulle näiteks hirmsasti meeldivad. Arusaadavatel põhjustel pannakse ka parool peale, eraasjad ei ole ju avalikud, eks ole. No aga kui inime nii mõnusalt avalikke asju kirjutab, siis tahaks ju kõike lugeda või kuidas? Nagu üks kommenteerija tabavalt ütles- jätan lugemata, muidu oleks nagu raamatust pooled lehed puudu.
Või ei küsita parooli põhjusel a la “ma ei tunnegi ju seda inimest, kuidas ma lähen tema käest parooli küsima”? No aga kui palju on teie tutvusringkonnas inimesi, kes blogi peavad? Ja ma ei pea siinkohal silmas inimesi kellega blogi kaudu tuttavaiks (vahet pole, kas reaal- või virtuaal-) saadakse?
On paar blogi, mida väga tahaks lugeda aga mis üleni paroolistatud on. Vat nende omanikke vist tõepoolest ei tihka tülitada…kahjuks. Sest kommentaare, mida nad teiste blogidesse lisavad on mõnus lugeda. No ja kui inimene kirjutab huvitavalt, siis ju tahaks tema sulest rohkem, eksole :).
Nagu ükskord räägitud- ise paroolistan mõningaid teemasid just nimelt sellepärast, et juhuslikud googeldajad juhuslikult kedagi ära tundma ning pagan teab, mida järeldama ei hakkaks. Ja enamik pilte muidugi ka parooli taha. Ja otse loomulikult e jagata paroole ju anonüümsetele kommenteerijatele :D. Siiani olen julgenud küsida parooli viielt auväärselt blogistajalt. Õnneks olen saanud ka. Seni. 😀
Aga jagage kogemusi, kuidas teiega on: kellele annaksite parooli ja mis alustel? (mine tea, äkki julgen ikka kiibitsema hakata kunagi ka nende kallal kust siiamaani küsida julgenud ei ole).