Napooleoni-lahing (rindeteated)

Lahingu ajend: vallutada tundmatu teema.
Lahingu põhjus: tahtmine midagi küpsetada ja kodustele häämeelt valmistada.
Lahingu algus: 20.15.
Lahingu eeldatav lõpp: 02.00
20.15: Lugeda retsept. Panna valmis vajalikud toiduained: nagu raamat teatas- 250 g võid, 1 tl soola, 200 g hapukoort ja 5 dl jahu. Segada kausis sool ja jahu, lisada võitükid ja hapukoor. Näppida kõik ühtlaseks massiks ja panna tunniks ajaks külmkappi.
Kus see sinine kauss nüüd on? All kapis ei ole, sahvris ka mitte. Kauss leitav külmikus muude toiduainetega koormatuna. Teeb vajalikud ümberkorraldused ja vabastab sinise kausi. Peseb see ära. (Kõik ju teavad, kuidas iga retsept algab sõnadega: võtke puhas nõu…). Kuivatab hoolega ja segab soola jahuga. Lisab või ja hapukoore ja hakkab näppima. Näpib ja näpib. Või on külm, hapukoor niisamuti. Mida enam näpib, seda enam hakkab taigen käte külge. Ära tulla ei taha. Ilmutab füüsilist vägivalda ja teeb palli valmis. Miks see hapukoor peab niiiiii külm olema??? (aga ega Punapardil Muskva all ka soe pold, eksole). Keerab see pall kilesse ja paneb külmkappi. Lakub sõrmi. Kas see taigen peabki nii soolane olema? Peaks vist kreemi valmistama hakkama? Oot, uurime elu, kuidas see käib. Paneb mobiili tunni pärast helisema ja asub elu uurima.
21.05: Valmista kreem: Kuumuta potis pidevalt segades piim ja suhkur, samal ajal sega munad ja jahu ühtlaseks. Vala piim munasegusse ja sega ühtlaseks, kuumuta segu potis kuni paksenemiseni. Jahuta.
Selge ju. Välja arvatud üks asi: kumb enne, muna -jahu kokku või piim- suhkur kuumaks? Sest nii osav ma ei ole, et kahte asja samaaegselt teha.
Vahusta teises kausis toasoe või. Lisa kreem vähehaaval ja pidevalt vahustades. Maitsesta vanillisuhkru ja konjakiga.
Või? Nii palju võid? On see tõesti vajalik? Otsib nami-namist abi. Saab aru, et või pole oluline. Otsustab kergendustundega, et või jääb ära.
21.30: Taimer heliseb ja teatab, et taigen on valmis.
Läheb vaatab, kas ongi aeg.
Ei ole, las seisab veel. Kuidagi liiga pehme alles. (Laob vahepeal ühe pasjansi ja paneb pesu kuivama).
UUDIST TÄIENDATAKSE!
21.40 Välknõupidamine iseendaga.
See taignaplönn on ju nii pisike, mismoodi seda 10ks osaks jagatakse nii, et igast osast 24-cm läbimõõduga ring saadakse? Ja kui ma plaanin veel mõne kihi vahele moosi ka panna, on mul siis niii palju kreemi vaja?
Otsustab keeta nõutud kogusest kolmveerandi (ehk siis liitri piima asemel 3/4 ja 4 muna asemel 3). Aga enne kogub julgust ja laob veel ühe pasjansi.

22.10: Mine ja tee see kreem ükskord ära!!!
*ohates kööki*.
UUDIST TÄIENDATAKSE!
22.35: Kreem on valminud.
Võtab mikser. Paneb pliidi sooja. Pliit on vana ja äkiline, väga reguleerimisele ei allu, ehki peaks. Miksib madalal kirusel sassi munad ja jahu. Poole maa peal avastab, et mikseri juhe on ühest kohast katki. Mõtiskleb, kas saab kõik tööd tehtud või pimendab poole maa peal kogu elamise ära. Saab tehtud.
Paneb pliidile piima koos suhkruga. Segab. Segab hoolega. Lisab oma “mida ma kardan”- nimekirja veel ühe asja: piima keetmist. See risu kipub ju pidevalt põhja kõrbema, sega siis või mitte. Saab asja suuremate kadudeta keema. Niristab munasegule ja mikserdab kogu aeg. Siis valab kogu kraami potti tagasi ja segab madalal kumusel edasi. Tunneb, kuidas lusikas potipõhjast midagi paksemat kraabib. Segab intensiivselt. Siis veel intensiivsemalt. Lõpuks annab alla ja keerab pliidi kinni. Jahtuval plaadil küpsetab kreemi lõpuni ja paneb rõdule jahtuma. Kaane all, nagu kästud. (ega keegi ei oska öelda, miks just kaane all?) Lusikat lakkudes saab aru, et paksem osa millesse lusikas kinni jääma hakkas, oli valmiv kukekomm. Kõrbema veel ei jõudnud. Õnneks. Kreem sai jube magus ent mitte paha. Õpetuse järgi läheb ja lisab sinna kohe ka konjakit (mul brändi) ja vanillisuhkrut. Otsustab, et taignaplaatidega alustab kell 23.00.

23.10: Soojenda ahi 225 kraadini. Jaga taigen 10ks osaks. Rulli tainapallid jahusel laual ükshaaval ümmarguseks 24 cm läbimõõduga kettaks. Et saada ühtlaselt ümmargused kettad, tasanda nende servad lahtikäiva koogivormi äärtega. Äralõigatud servad hoia alles, need küpseta viimasena. Küpseta põhjasid ükshaaval 10 minutit.
Nii. Paber, taigen, rull. Kus on rull? Ma küsin veel kord, kus rull on? Ise küsin, ise vastan- nina all sul, tohman. Võta sealt, kus panid. Taigen kümneks ja rullida.
Eeee… (haarab mõõdulindi ja saab tulemuseks 18 cm. Ja taigen on peaaegu sama õhukeseks rullitud kui küpsetuspaber). Olgu siis, saab vähem kihte. Ongi vähem vaeva. Ja ära lõigata ei anna siit midagi, lihtsalt kõige ebaõnnestunum kiht läheb pudistamisele ja katteks. Ja kuskil keegi soovitas kahvliga läbi torkida plaadikese. Nii teebki.
*ahi on vist soe, läheme küpsetama*

23.20-00.30 Muudkui küüpseta ja küüpseta…
Kui esimene plaat ahjust väljus, pidi küpsetaja peaaegu minestusse langema: mis mõttes oli läbimõõt 3 cm kahanenud ja asi nägi välja nagu alamõõduline pitsupõhi? Rullis siis uue veel õhema- tulemus oli sama. Õhemaks aga, ausõna, enam rullida ei andnud.
Siis sai küpsetuspaber otsa. Ettenägelikult olin just täna uue toonud. Lähimal vaatlusel selgus, et tegu on fooliumiga. Läksid siis kasutatud küpsetuspaberilehed uuesti solaariumi :D.
Plaate sai kokku 7. Riismed ootavad pudistamisjärge.
Asi ise näeb välja nagu väga koba peale tehtud pannkoogitort. Võib-olla see pudikate selleks ongi mõeldud, et ebaapetiitset välimust varjata? Tuleb ära oodata auväärsete kohtunike kommentaarid (need laekuvad kell 02.00 kohaliku aja järgi töölt).

AJALOO ÕPPETUNNID:
+ õpitud keedukreemi valmistama
+ saadud kogemuse võrra rikkamaks
+ ? (küll ma kirjutan, kui meelde tuleb)
– seda tainast ma enam ei tee!
– maitsestamiseks kuluvast brändist pudelisse jäänul on loll komme kuhugi haihtuda.
– ?(küll ma kirjutan, kui meelde tuleb).
Nüüd tahaks puhata, nagu Napoleon peale võidukat lahingut… aga keegi peab lahinguvälja ka ära koristama.

Advertisements

9 kommentaari to “Napooleoni-lahing (rindeteated)”

  1. ritsik Says:

    no sa valid ka kõige töömahukama toote koogiraamatust 😛
    Napooleon on hää küll muidu.

  2. Indigoaalane Says:

    Tubli naine! Võtta terve päev, et saada valmis üks kook:) Loodetavasti tasus ära ja tasu oli vääriline. Järgmisel korarl otsi üks pood, kus lehttaigen müügil…:)

    • sesamy Says:

      No siis polnuks ju isetehtud 🙂
      Aga muide, murran pead, kas keedukreemiga pannkoogitort ei olekski paha plaan 😀

  3. iibis Says:

    Äge reportaaž! Läksin eile enne magama, kui Sina koogi valmis said. Täna kohe huviga lugesin lõpuni ja limpsasin keelt. (Nii kohvi kui konjaki järele, tuleb tunnistada…)

  4. täpitark Says:

    Kaane all tuleb kreemi jahutada sellepärast, et muidu tuleb talle “nahk” peale, st et osa kreemi läheb kaotsi. See kook oli mu ema leivanumber, aga ta tegi seda suure ahjuplaadiga – sõna otseses mõttes kogu päev läks küpsetamisele. A peolauas pidulised alati kõik ägisesid ja ohkisid kahetsusest, kui veel üks koogitükk tõesti kuidagimoodi enam sisse ei mahtunud.

  5. Sinitihane Says:

    Aga mida siis auväärsed kohtunikud ütlesid? Ja kuidas endale maitses?

    • sesamy Says:

      Auväärne meeskohtunik vaatas kooki ja küsis: kas siit peab teistele ka jätkuma?
      Auväärne lapskohtunik pistis kahe suupoolega.
      Isiklik resümee: maitses nagu päris, aga minu jaoks hullult magus. Ja järgmine kord kasutan sellist tainast, mis ahjus kokku ei tõmba 😀


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: