Kella-viie-postitus

Kell on 5 hommikul, kusjuures. Und ei ole olemas (kohwe, noh) ja ma mõtsin, et kui ma nüüd kohe ei kirjuta, siis kirjutamata seesinane jääbki. Mitte et suur maailm seeläbi muidugi kahju kannataks, eksole :).
Ja mis mind siin siis nii väga kirjutama sunnib? Otseselt ei midagi. Ei kõrveta maailmavalu, ei ole keskit niiväga katki ega noh. Aga no puistan teemat ikka. Käisest elik siis varrukast. Seoseid ei viitsi luua, panen punktide kaupa.
1. Pääsukesed.
Kui me 2004 siia kolisime, oli rõdunurgas olemas pääsupesa varemed. Teadjam rahvas oskas rääkida, et need seal ajast-aega olnud, peremees aga olla pesaehituskatsed eos lämmatanud (no et essuvad rõdu täis jne). Ja nii need tühjad poriräbalad siis seal nukralt tuules lehvisidki. Seni kuni selle aasta maikuu lõpuni. Kolme päevaga pandi putka püsti. Meesinime algul arvas, et elimineerib need katsed ära aga nõiamoor oli vastu ja nii see pesa sinna jäi.Pesa sai paari päevaga püsti ja peagi oli ka poegi näha (3). Algul tundus, et vähem (2) ent peagi näitas end ka õbluksem kolmas. Ja ka pääslaste lapsevanemad harjusid meiega peagi- ei teinud väljagi, kui me rõdul istudes nende toimetusi jälgisime. Niisiis 2 suurt ja 3 väikest faunakest kes kõik sinna putkasse ära mahtuma pidid? Mis mõttes nagu? Kuidas ometigi? Ja siis ühel päeval ei olnud mingit vidinat, pesa oli tühi. Silme ees kangastus pilt habrastest linnuluudest… ja tuli Meesinime Ürginimese kisaga: K….., tule vaata, lapsed on tagasi!!! (… ei ole sõimusõna vaid minu nimi). Olidki, ja tiirutasid täiesti pääsukese kombel.
Vahepala: kohas, mida oma lapsepõlvekoduke pean, on lame katus; sinna on vee äravooluks paigaldatud drenaažitorud. Nii tihased kui pääsukesed armastasid neisse torudesse pesa ehitada, arvestamata ruumikitsikust ja muid tegureid. Niisiis juhtus tihti, et lapsed (mina ja õde), leides maast linnupoja, emme juurde abi otsima tõttasime. Nii mõnigi läks neist Looja karja, nii mõnigi sai aga vihmausside ja keedumunaga üles turgutatud. Elu parim mälestus on tihane, kellele nimeks sai Tšiki. Elas meil terve suve, sügisel ei tahtnud lahkuda, oli nii sõber, et kutse peale lendas ettesirutatud sõrmele istuma. Noja lõpuks ta muidugi lehvis omade juurde. Järgmisel aastal olid uued linnud ja see va tänamatu paks jäi tahaplaanile. Ja etskae üllatust, kui siis kaks aastat hiljem allakirjutanu rõdurinnatisel eriti rasvast tihast passimas nägi. Tuli, risu tuttav ette. Küsisin igaks petteks-Tšiki?… ja kohal ta oligi. Istumas mu sõrme peal nagu aara mereröövli õlal. Loomulikult puistasime rõdu äärele saiapuru ja muud, mida arvasime talle maitsevat. Kaks aastat kestis see teema, siis ta enam rõdule sööma ei lennanud, ehkki nimele vastas heleda säutsuga. Viis aastat hiljem ei olnud enam säutsu ka.
2. Tomatid
Ma siin mingil hetkel märtsikuus isegi ju kirjutasin (kopeerisin) tomatikasvatusjuttu, kui keegi selle blogi lugejatest tahab siit snitti võtta, siis teadke: töötab heaste. Ainult et pidage silmas, et teie rõdutomatid ka päikest saaks. No mul ei saanud. Tomatitaimeksed, kusjuures, said uhked ja lehvitasid eakaaslaste ees oma laiu lehti mis kohemaid ka kärbitud said.
No ja siis oli selline lugu , et minu ja Meesinimese kodust eemal olles , helistas paanikas Juunior ja küsis et mis edasi saab,et üks konkreetne taim sureb kohe maha, kui ma appi ei rutta. No miks ma siis ei asjatanud. Ikka ju. Võtsin ma see taim (kusjuures kõige suurema poti omanik, kuiv nagu luud- ja muld oli märg…); panin ta oma potiga elutoa aknale… ja rääkisin NAISTEJUTTU :). Et paluks tomateid ja oled ilus ja tore ja…khmm…roheline ja … Ja (tomatite edevust teades) riputasin taime külge läikivaid kõrvarõngaid. Päriselt ka, see töötab… (ja see pole veel kõik 😀 😀 :D)…kui need tomatid peaksid olema kogemat TEIE tomatid, saate need kõik endale!!! Müstika, kui palju mammusid see taim korraga otsa kasvatanud on. Nii et kõikide suhete võti seisneb rääkimises. Nagu üks mu tark sõbranna on öelnud: pugemine ei maksa midagi, aga võib palju sisse tuua…
***
Mul on veel mõtteid, päriselt ka 🙂
Kuulmiseni.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: