Kas? Miks? Kus? Kuidas?

No ma ei tea. Mul ei ole vastuseid. Küsimus on; selle tekitas see jutt siin.

Loe enne jutt läbi, kui siin edasi loed.

Esimene küsimus peale jutu lugemist mul tekkis nii: kas peaks… ja kui peaks , siis miks peaks?

Kas: sisetunde küsimus. Kui tunned, et tahad oma elu kõigi silme ette laiali laotada, lase aga käia. Ole valmis igat sorti tagasisideks ja kui ma ütlen igat sorti, siis ma mõtlen ka säändset sorti määndset sa oma kõige hullemas õudusunenäos ka ei osanud ette näha. Kaalu teine ots on soe ja toetav ja südamlik ja sihuke, mis aitab edasi. Sest sa saad aru, et sa pole üksi teps mitte.Su lugu resoneerib ja võimendub ja lahustub ja tuleb sulle tagasi hoopis teise nurga alt vaadatuna. Mis on taas tänuväärne.

Miks: vaata eelmist lõiku. Eriti vaata eelmist lõiku siis, kui su vanus sai vaevalt kahekohalise numbri ette; siis mõtle uuesti teemal “kas” ja kui vastus on ikka jaatav, siis mõtle asjast edasi. Mis sul, mannetul, puudu jääb? Vähene suhtlus sõprade ja vanematega? Eneseväljendusvõimalus? Või (BINGO) tähelepanuvajadus? (palun öelge nüüd mulle keegi, et see ongi lihtne tähelepanuvajadus, mitte Staarisündroomi nakatumine).

Mis on Staarisündroom?

Ma pöördusin sõber guugli poole, ta ei andnud ühest vastust. Aga iga  terve mõistusega inime oskab selleenda jaoks ju sõnastada küll. ja paluks mitte segi ajada tähesündroomi-.teemaga.

Ja kui sa küsid Miks mitte? Siis vastus oleks minu poolt: tõepoolest, miks mitte… küsija suu pihta ei lööda, aga arvesta ka sellega: mis tehtud, see tehtu ja mis öeldud, see öeldud. Tulevikku silmas pidades tasuks valvas olla.

Kus? Iga kell, kui avaneb võimalus. Ole inimene ise tark ja tee vahet. Kui ei oska, küsi esivanemate käest.

Kuidas? Hahaa, puhas pieteediküsimus, olgem ausad 🙂

Mingi kõnekäänd väidab: hea asi reklaamib iseend, shit ei ärka mingi valemiga ellu,

sama kehtib blogide kohta.

P.S palju mõtteid jäi veel ütlemata, täiendused teretulnud

Emadepäev

Tulbid. Asalead. Kook. Lapsed.Kasulapsed. Kahe eelneva kaasad. Lapselapsed. Ema. Ämm. Mees. Kõik oli olemas (ja isegi üldse mitte asjassepuutuvalt sõitis läbi meie küla mu õemees, kes ka nagu koduhõngust kaasa tõi.

Aga umbes lõuna paiku juhtus see, kui Kutt korraga köögist röögatas:pääsukesed on tagasi!

Oli see vast kolm kevadet tagasi, kui ammu (enne minu aega) lõhutud pääsupesa varemed jälle uued müürid peale said. Me siin meesinimesega võisime neid tundide kaupa jälgida. Eelmisest kevadest mäletan aega, kui meesinime rõdult korraga elevil häälega teatas: tule vaata, kes meile tulid. Läksin ja vaatasin. Pääsukesed askeldasid pesa kallal. Meesinime teatas heldinud pilgul neid jälgides: lapsed on tagasi

Tänavu on ka lapsed tagasi.

Emadepäevaks.

🙂