Mina enam laimi ei osta…

… sest ta on lihtsalt üks õlise maitsega sidrun. Punkt.

Umbes 15 aastat tagasi ilmus poelettidele selline lahja õllekene nagu Saku On Ice laimiga. See oli mõnus, karge ja kergelt mõrkjas. Käesoleval aastal meenus nimetet toode ja oli ka poest võtta. Aga kus sa sellega- maitses magusalt, rasvaselt ja vastikult. Proovisin siis ka teisi laimiga tembitud õllesid … Tuborgi oma oli veel kõige hullem. Püüdsin nostalgiat tabada ning valasin külma pilsneri klaasi laimiviilude peale- ei sinnakantigi (ent siiski lähim meenutusele). Kasutasin ära ülejäänud laimi lisades selle viilakad veekannu. (selgituseks: me siin joome palju vett, minul läheb päevas küll vähemalt oma 3 liitrit). Vesi muutus magusaks, rasvaseks ja (ärge nüüd hakake arvama) odekolonniseks 😀

Edaspidi I stick to sidrun.

Tempo, tempo

Istub Juunior siis Meesinimese läpaka taga ja püüab arveid maksta (nutikaga pole seda tema arvates mugav teha). Arvuti ei liiguta pooltki nii kiiresti, kui Juuniori arvates vaja oleks ja see ajab ikka närvi küll.Niisiis istub ta seal helesinise ekraani ees ja kirub omaette.

Mis sul viga on- manitseb Meesinimene-, see riistapuu on peaaegu 15 aastat vana!

Ainult 15- turtsub Juunior-, mina olen 22 ja ikka mõtlen kiiremini!

Kas pole puhas õnn, et inimesed nii kiiresti ei vanane kui arvutid?

Häid lambaid… vol 2

Te mäletate seda anekdooti, kus vaene vana juut elab ühes toas koos naise, viie lapse ja ämma perega ja jube kitsas on? (kes ei mäleta, siis edasi läks nii: juut läheb rabi juure nõu küsima, et kuidas edasi, jube kitsas ja ei mahu ära ja värki ja. Rabi nõuanne: võta kits ja tule kahe nädala pärast uuesti tagasi minu juurde. Mees küll imestab, aga teeb nagu kästud. Kahe nädala pärast annab rabi uue nõuande: viska kits majast välja ja tule nädala pärast uuesti. Veel nädal hiljem, kui juut ja rabi kohtuvad, ei jõua mees ära kiita: aitäh hüva nõu eest, viskasin kitse välja ja te ei kujuta ettegi, kui palju ruumi mul nüüd on!)

Meil on küll kaks tuba, aga seda asustavad enam-vähem igapäevaselt Mina, Meesinime, Kutt, Põnn, Juunior ja peika (mitte enam see, kellest siin juttu oli) ja viimased kaks ka vaid seni, kuni Juunioril korter remonditud saab, aga ikkagi ei saa väga ruumi ülekülluse üle kurta.

Täna  sattusid Seenior ja Juunior korraks samal ajal siin olema ja lahkusid samal ajal, üks oma koju, teine kinno.

Juunior (ukselt): Tsauuuu!

Mina: Tsauuu! Oot, te tulete õhtul siia ka või?

Juunior: Ma arvan küll. Tsauu!

Mina: Tsauu.

Seenior: Tsauuu. Ma tulen siis ka õhtul siia. Ja võtan R ja E ja E ja N  (tõlge: mees, mehevend , laps, laps) ka kaasa!

Mina: (naerab)

Meesinimene (resigneerunult): Võta jah, Meil niikuinii enam vahet pole.

😀

Või äkki peaks ka kitse võtma?

Rabarberilehesupp

Nii kui rabarber oma lehed  piisavalt suureks kasvatab, on minul tarvis kohe neist suppi teha, eks ole. Enda arvates panin ma selle retsepti juba ammu siia kirja, aga no mida ei ole, seda ei ole. Mis siis ikka, kirjutan siis tänase retsepti üles.

Puljong sai seekord puhtast sealihast (umbes 600 g 2 liitri vee kohta + sibul + sool + pipar). Kui puljong valmis, võta liha välja ja lõigu kuubikuteks. Kui tahad, võid need kuubikud veel pannil üle praadida. (Keedusibul viska loomulikult minema).

Siis läheb sisse riis (nii palju, kui soovid, mul läks selline väiksem peotäis.) Koos riisiga ka ribadeks lõigatud rabarbrilehed (2 lehte, sellise keskmise taldriku suurust; mida rohkem lehte, seda hapum supp, sama kehtib ka vanemate lehtede puhul, praegu nad veel eriti hapud ei ole.). Teise potiga pane munad keema. Olenevalt riisi keemisajast lisa kuubistatud kartul. Kui su riis peaks kirjade järgi keema 20 min, siis kartul tasub lisada 10 min hiljem,

Kontrolli maitset- mina lisasin veel veidi sojakastet ja näpuotsaga suhkrut.

Serveeri koos keedumuna ja rohelise sibulaga.

(ma nüüd lähen ja söön veel veidi)

Kaitstud: Hooaeg avatud

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Posted in muig, olme, saeküla kroonika, tõestisündinud lugu. Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.

Kas keegi võiks selle blogipuu lihtsalt maha saagida…

… ja mõne põõsa asemele istutada (või siis mitte)?
Mismõttes ma täna vaatan et vaaau, põnev tekst ja siis avastan, et jutt on pärit 2012 algusest? Või siis üks tore tüdruk, kes viimati kirjutas umbes eelpoolnimetet maailmalõpuaastal on midagi uut tootnud… ent lähemal uurimisel selgub, et avaldamise kuupäev jääb aastasse 2009.
Meil omal ajal võeti kõlbmatud puud maha. Variant nr 2 oli teha noorenduslõikus. Paraku ei olnud see alati efektne; vilju ei järgnenud. Targemad otsustasid.
Või on puukesel viir-uss kallal?

Üx seik

No istusin ma siis täna pealinnas pingile puhkama,
nägemisulatuses oli liiklusmärk:
stop-sign
keegi vihane vennike oli sinna lisanud oma kleepsu, nii, et märk nägi välja nii:
kami-vegetarier-DW-Vermischtes-Dietzenbach
Minu silme (loe suitsuminuti) ajal istus märgile kajakalaadne olevus ja kergendas oma keha. Märgile tekkis koma ja tekst muutus mõtestatuks:seisata , söövad loomad. (SÖÖÖÖVAD loomad, no et loomad nagu toituvad või nii.)
Ma sain täitsa aru, miks ma pingile puhkama pidin jääma.