Vaata(n) raevus tagasi

Reform: 

1. Viime Eesti Euroopa viie jõukaima riigi hulka

2. Langetame tulumaksumäära aastaks 2011 18%-le ja aastaks 2015 12 protsendile

3. Käibemaksumäära ei muudeta

4. Pensionid kahekordistatakse nelja aastaga

5. Kehtestame riikliku ringiraha: 2000-kroonise iga-aastase pearaha igale kooliealisele (6–19-aastasele) lapsele, seda saab kasutada spordi- või huvialaringis osalemise eest tasumiseks.

Keskerakond:

1. Viime avalikus sektoris töötavate lasteaiakasvatajate, õpetajate, õppejõudude ja teadlaste, politseinike ja päästjate, sotsiaal- ja tervishoiutöötajate, kultuuri- ja sporditöötajate, tolli- ja maksuametnike ning piirivalvajate ja kaadrikaitseväelaste keskmise palga nelja aastaga 25 000 kroonini kuus.

2. Suurendame keskmist vanaduspensioni pooleni Eesti keskmisest netopalgast. Palgareformi täies mahus realiseerumisel on keskmine vanaduspension selleks tähtajaks üle 8000 krooni.
3. Kehtestame /…/ igakuise 3000-kroonise lapseraha, mida makstakse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
4. Kehtestame I klassi minevale lapsele lisaks omavalitsuste pakutavatele toetustele ühekordse riikliku aabitsatoetuse 5000 krooni.
5. Anname igale õpilasele võimaluse tasuta külastada /…/ põhikooli lõpus Ermitaaži ning gümnaasiumis Louvre’i või mõnda teist maailmatasemel muuseumi.

IRL:

1. Noorele perele oma kodu! Käivitame riigi toetusprogrammi lastega peredele, kes on võtnud eluasemelaenu oma kodu ostmiseks või renoveerimiseks. Toetuse ajaline ulatus ning soodustatud isikule esitatavad tingimused kehtestatakse eraldi seadusega.
2. Arvuti igale lapsele! Arvuti on tänapäeval üldhariduse omandamiseks hädavajalik õppevahend, mida pole paljudel vanematel aga võimalik oma lapsele osta. Algatame riikliku programmi, millega varustatakse põhikooli viimase klassi õpilased sülearvutitega.
3. Depolitiseerime riigi äriühingute nõukogud ja lõpetame riigikogu poliitikute osalemise nendes.
4. Lõpetame eriteenete eest kodakondsuse andmise.

Sotsid:

1. Tagame kõigile soovijatele sõime- ja lasteaiakohad.
2. Töötame välja üliõpilaste eluasemetoetuse ja transporditoetuse kava.
3.  Tõstame kultuurivaldkonna rahastamise mahu riigieelarves kolmelt protsendilt neljale.
4. Keskmine vanaduspension 5000 krooni aastaks 2010.
5. Peame vajalikuks priiskamist piirava maksu ehk luksusmaksu kehtestamist luksuskaupadele (õhusõidukid, kaatrid ja autod, mille väärtus ületab üht miljonit krooni).

Rahvaliit:

1. Kindlustame 2–7-aastastele lastele tasuta lastesõime- või -aiakoha, maksame lasteasutuse keskmise pearaha ulatuses hüvitist vanemaile, kellele kohalik omavalitsus ei suuda lastesõime- või -aiakohta pakkuda või ei võimalda lapse tervislik seisund lastekollektiivis osaleda.
2. Tõstame keskmise vanaduspensioni 2011. aastaks 6000 kroonini kuus ning töövõimetus- ja toitjakaotuspensione samas tempos vanaduspensioniga.
3. Rakendame tudengipalga kõigile nominaalajaga riiklike koolitustellimuskohti omavate õppekavade järgi õppivatele üliõpilastele. Bakalau­reuseõppes on see 2000 krooni ja magistriõppes 3000 krooni kuus, kutsekooliõpilastele tuleb maksta õppetoetust kuni poole miinimumpalga ulatuses.
4. Teeme aastas 60 000 krooni maksuvabaks!

Rohelised:

1. Me soovime seadustada otsedemokraatia, lähedaselt sellele, kuis see toimib Šveitsis. Nii et rahval oleks õigus algatada seaduseelnõusid ja neid panna ka siduvatele rahvahääletustele.
2. Keelame rämpstoidu müügi lasteaedade ja koolide territooriumil.
3. Eri- ja kõrgharidus peab olema tasuta ja kättesaadav kõigile, kellel selleks nii võimeid kui valmidust.
4. Soovime seadustada, et iga inimene saaks oma tuludeklaratsiooni täites suunata tulumaksusummast kuni viis protsenti vabaühenduste ja kuni 15 protsenti mingi kogukonna toetuseks.

allikas: internet

Mõni klann ülalnimetatutest on tänaseks eksistentsi lõpetanud, jumal temaga.

Aga kus on kõik muu mant, mis need, kes võimule said, täita lubasid?

*pettunult vasakule ära*

Kas keegi võiks selle blogipuu lihtsalt maha saagida…

… ja mõne põõsa asemele istutada (või siis mitte)?
Mismõttes ma täna vaatan et vaaau, põnev tekst ja siis avastan, et jutt on pärit 2012 algusest? Või siis üks tore tüdruk, kes viimati kirjutas umbes eelpoolnimetet maailmalõpuaastal on midagi uut tootnud… ent lähemal uurimisel selgub, et avaldamise kuupäev jääb aastasse 2009.
Meil omal ajal võeti kõlbmatud puud maha. Variant nr 2 oli teha noorenduslõikus. Paraku ei olnud see alati efektne; vilju ei järgnenud. Targemad otsustasid.
Või on puukesel viir-uss kallal?

Läksin korraks närvi

Film vene keeles, eesti subtiitritega.
(ei viitsi vene klaviatuuri välja otsida):
***
Tõ što, zanimalsja v multfilme “Neznaika”?
Mida, kas osalesid multifilmis “Mitteteadja”?
***
A gde šeif? V Kostrome.
Kus šeif on? Konn teda teab…
***
Ärge palun tõlkige kuulmise järgi, eks?
(tuli närvist tagasi)
***
EDIT:
Guugeldasin kodanik tõlkijat, ei olnud ma ainus viriseja. Aga oh seda huumorit, mis kõik stiilinäidetena välja ilmus 😀 …

Nunnumeeter

Kes meist suudaks vastu panna kiusatusele veidi kolleegi kallal norida (heas mõttes, eks igaühel ole omad kiiksud), eriti, kui kolleeg annab teada, et oma töös on ta PREFEKTSIONIST, et ei lase jama tööd läbi, kui töö on halvasti tehtud, vot nii prefektsionist on ta kohe, et teeb ise töö ära selmet lapsel mingit jama teha lasta.
Täna uhas kolleeg mööda õpside tuba, paljundas midagi ja teatas pärimisele vastuseks, et puutöö tundi tulevad tütarlapsed ja siis tuleb “mingit nunnumeetert” teha anda. Seepeale soovitasingi mitte “midagi teha anda” vaid ehitatagugi üks nunnumeeter.
Samas ruumis viibisid minuga ka toetavad tüdrukud M ja J. Koostöös nendega leiutasime nunnumeetri põhimõtted:
1. Nunnumeeter olgu veidi üle meetri pikk, ülemeetrine osa siis maase kaevamiseks või seinakinnituse osana.
2. Nunnumeeter on suvalise laiusega (soovitatavalt mitte üle 20 cm) laiusega latt.
3. Iga 10 cm tagant on kinitatud konksud, mille külge riputada nunnumeetri skaalal punkte saanud esemete/inimeste fotosid. Tuletame siinkohal meelde ka iidseid kreeklasi ja sõna “mõõtma”.
4. Nunnumeetril 0 p saanud pildid ei vääri äramärkimist.
5. Nunnumeetri mõõteskaala mõõdetakse välja joonlaua abil, üks reasamm vrd 10 cm. (integratsioon matemaatikaga)
6. Nunnumeetrile riputatavaid pilte võib otsida internetist (integratsioon informaatikaga).
7. Nunnumeetrit võib kaunistada oma äranägemise järgi (integratsioon kunstiõpetusega).
8. Nunnumeetrile võib põletada mustreid, arvestades kõiki asjaolusid (integratsioon ainetega keemia, füüsika, kunst, tööõpetus; mustrite iseloomu arvestades võib-olla ka ajalugu)
9. Nunnumeetri valmistamine nõuab teatavat füüsilist pingutust ning töö tegemise hetkel teatud kohas viibimist (geograafia ja kehaline kasvatus) ning töö õnnestumine eeldab soodsat tähtede seisu (astronoomia).
10. Nunnumeetri valmistamisel on oluline ka taustmuusika/müra/vaikus ja materjali (eriti puidu) seisukord. (muusikaõpetus/bioloogia)
11. Last (but not least) annab nuunnumeetri valmistamine võimaluse üksteise toodangut sheerida, laikuda ja blokkida , kui midagi ei meeldi; viimane variant kahjuks on käibel suurel määral vaid virtuaalmaailmas. (ühiskonnaõpetus).
Leidke mulle veel mõni õppeaine ja ma põhjendan selle seose nunnumeetriga ära nigu tsipsti. Uus õppekava on kõik minusugused teinud äärmiselt sensoorseteks integratsioonispetsialistideks.
Loo moraal: Nunnumeeter uue õppekava kohustuslikuks elemendiks!
😀

Käisin Delfit lugemas. Kommentaare ka.

Ega ma ise ka täpselt ei tea, miks. Ju siis oli huvitav, mida rahvas (seesama, keda aeg-ajalt delfiinideks ja delfi debiilideks sõimatakse) arvab. Ei arvanud midagi head. Ega polnud põhjust ka- enamik loetust oli pehmelt öeldes masendav: päästeautode arvu vähendamine, surnuks pekstud vanahärra, koolitarvete hind tõuseb jne jne jne. Üks läbiv joon ühendas siiski kõiki artikleid: varem või hiljem jõuti rahulolematuseni riigi ja valitsusega.
Ja ega väga siin hõigata midagi olegi, probleemid on suured. Riik, mida olen lapsest saadik oma koduks pidanud, austanud ja (võib vist öelda, et ka) armastanud, on minu jaoks jõudnud punkti, kus midagi väga drastilist muutuma peaks, et riik ja rahvas jälle end ühe tervikuna tunda võiksid. Elu ei ole vaid suuremais linnades, ääremaastumine on minu jaoks probleem nr 1. Kõrgel ja kaugel tehakse otsuseid, mis tavalise inimese elu küll kergemaks muutma ei hakka, pigem vastupidi. No kommunikatsioonist rahva ja valitsuse vahel ma parem ei räägi; kui sealt mingi info tuleb, võib selgelt tunnetada “pööbel-pidagu-suu-ja-söögu-seemneid”- tooni. Mõnigi asi paraneks, kui valitsus/riigikogu suudaks vastuvõetud otsused ka lihtsale maksumaksjale selges ja arusaadavas eesti keeles niimoodi põhjendada, et kõik sellest üheselt aru saaksid. Võib olla ma tahan muidugi liiga palju.
Ma näiteks tahaks ka, et see tont, keda ma viimati riigikokku valisin (ei ole riigikogus) tuleks ja küsiks siis oma kohaliku valijaskonna käest ka, et mis mureks. Aga ta ei tule, sest ta ei saanud 101 äravalitu hulka. Tuleks siis mõni tema erakonnastki, selgitaks meile, maakatele, kah olukorda Olümposel ja vastaks paarile lihtasale küsimusele. Aga no looda sa.
Mis pagana pärast neid üldse 101 peab olema? Poole vähemaga saaks ilusti hakkama. Ja ülejäänud palgaga toetame vaesemaid, eksole.
Hakkasin siis mõtlema, kes seal riigikogus üldse on. Tegin lahti lehekülje ja muudkui lugesin. Ja idee tekkis järgmine: kas ei võiks enne valimisi hinnata kodanikke riigikogust elektrooniliselt kümnepallisüsteemis? Otse sealsamas lehel? Loomulikult mitte anonüümselt vaid ikka ID abil, et vältida anonüümset lahmimist? Hinnata tuleks kõiki tegelasi, valitsust ka. Kelle keskmine hinne jääks alla 50%, saaks järgmistel valimistel automaatselt kandideerimiskeelu.
Ja muide, meie tööd hinnatakse kord aastas toimuval arenguvestlusel. Sellesama ülemusega, kes mu 8 aastat tagasi siia tööle võttis. Kellega vesteldes nemad seal arenevad? Omavahel?
Ah, ütleksin, et vahet pole… aga tegelikult on ikka küll :(.

Kaitstud: Mõrd tuvastatud- mina’p see olengi

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Posted in olme, tõestisündinud lugu, viu-viu-viu. Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.

Mis meil viga on?

Juba teist päeva järjest loen blogipuust tütarlapse kõhnumislugusid.
Olete kursis?
Neiu on muidugi ladusa sulega ja kirjutab loetavalt, minul aga hakkas kurb. Ja inimesest kahju ka. Ei, mitte kahju sellest et inime nüüd soovitud kõhnuse saavutanud on ja end seejuures hästi tunneb, vastupidi. Sees hakkas kriipima hoopis põhjus, miks tüdruk nimetet tee ette võttis.
Ma pole küll kunagi olnud otseselt ülekaalus, vaid normaalkaalus (vähemalt nende tabelite ja KMI järgi). Kuid siiski.. Siiski ütlesid tuttavad tädid, et olen ilus ümar neiu. Ning klassiõed kirjutasid salmikusse iseloomustuse, et olen paks. Ka polnud mul ühtegi austajat, kuigi eakaaslastel juba vilgas seltsielu käis.
Meditsiin väidab, et tüdruk ei ole paks ega isegi mitte ülekaalus, klassiõed väidavad vastupidist. Usutakse siis keda? No ikka ühiskondlikku arvamust, eksole. Ja selle kohaselt ikka kohe pidi kõhn olema. Vastasel juhul oled veidrik, paaria ja vigane. Kuid sale olemine tundus väga oluline. Arvasin, et kõhnadel on elu kergem, kõik läheb paremini, nende vigadele vaadatakse läbi sõrmede ja lihtsalt elu on lill. Lahendus kõigile probleemidele ja igavese õnne valem – olla kõhn. Inime üritas õnne valemit järgida. Vahelduva eduga. Kuni põntsu põllumajandusele pani suure sümpaatia poolt hävitav kriitika: Kord sattusime mõlemad ühe tuttava sünnipäevale. Ja mingil hetkel juhtusime kõrvuti seisma.. ning ta patsutas mu kõhule ja küsis: “Kas oled rase vä?” See oli muidugi mõeldud solvanguna, sest tüüp naeris ja jalutas minema ning ka mu kõht polnud sugugi nii suur. No siinkohal julgen arvata, et kutt üritas omast arust vaimukas olla, neiu aga elas asja raskelt üle ja alustas dieeti teemal 900 kcal päevas. Teadmisi tervislikust toitumisest ammutas ta raamatutest ja foorumitest (!). Ja ennäe, kaal langeski 15 kilo võrra. (Et siis normaalkaal miinus 15, eks ole). Ja nüüd on inimene õnnelik, jälgib pidevalt, et vana kaal tagasi ei tuleks ja tunneb end hästi, sest kunagisele solvajale on koht kätte näidatud ja kõhnus saavutatud.
*ümberjutustuse lõpp*.
Minu jaoks on loetu aga kujukas näide sellest, mida võib ühiskondlik surve teha inimese mõttemaailmaga. Kui eakaaslased ei oleks veidi naiselikuma kehaga tüdrukule öelnud, et ta paks on- kas ta ise oleks selle peale tulnud? Kõhn olla- vot see on tase, olgu su kehaehitus muidu milline tahes. Ja iga hinna eest tuleb see saavutada. Sest kes ikka julgeks olla inetu pardipoeg ilusate seas? (mis siis, et me kõik teame, kuidas pardilugu lõppes). Aga kui kõhnuse asemel oleks moekas olla näiteks ühekäeline? Või tätoveeringutega kaetud? Massidega sarnanemiseks oleks siis ju vaja ka need kriteeriumid täita.
Ja kes olid ütlejad? Ikka eakaaslased. Ja kust nemad oma ammendamatud teadmised võtsid? Leiutasid ise või? Vaevalt küll. Eks ikka lugesid- kuulsid enda jaoks autoriteetsetest allikatest. Ja panid oma varsaajuga maailmas asjad paika. Ikka allikatele tuginedes. Tüdruku vanaemagi (ometi täiskasvanud inimene, ma eeldan) ei parandanud tüdruku enesehinnangut kuigivõrd.
Foorumid muidugi on tase omaette. Mistahes naistega seotud foorumites (delfi naistekas, perekool) läheb varem või hiljem lahmimiseks, isegi kui püstitatud teema asjalikke vastuseid eeldaks. Ikka leidub mõni, kes kõva kriitikat tehes ainuõiget tõde kuulutab ja teised maatasa materdab. Tühjad tünnid kõmisevad kõige valjemini?
Kuidagi veidralt keskendub ühiskondlik arvamus välistele parameetritele, kedagi ei huvita, mis toimub sees. Eks pindmine on enam silmaga näha, pinna alla piilumine nõuab süvenemist. Seda enamasti ei vaevuta tegema. Ei tea, mis takistab. Mõttelaiskus? Infomüra? Kleebime külge sildi “paks”, “loll”, “veider” ja oleme maru õnnelikud, karikas on vähemalt meist mööda läinud.
Hiljuti ütles mulle üks laps: ma ei taha, et mul midagi viga on. Ma jäin suu ammuli vaatama- kust sa võtad, et sul midagi viga on? Tuli välja: laps peab end lolliks kuna on paaris õppeaines teistest pisut aeglasem. Olgu öeldud, et nii mõneski muus aines annab paljudele silmad ette. Nii et tuleb välja- teistest erinev vrd vigane. Oleme osavad kleepima silte, kas pole? Teeks siis seda sildistamist vähemalt omas ajus kui just teisiti ei saa.
Eriti kui sildistamine käib niivõrd ajas muutuva nähtuse vastu kui seda on inimese füüsis.
Miks me ei keskendu sellele mis on jääv (muidugi eeldusel et maailmas üldse midagi jäävat on)?
Mis meil viga on?