Biznis-pljän

See oli vist möödunud kolmapäeval v midagi… vahet pole. Igatahes on hiline õhtupoolik. Uksekell. Lähen vastu. Ukse taga on naisteraffas u. 35 plussmiinus 10 aastat. Arendame dialoogi.

Tema: Izvinjaaju , u vas jest minuta? (no leiame selle minuti, hull asi…). Võib teiega rääkida? (no ikka). Me siin läheme Ukrainasse tagasi, mul on palju riideid ja ma ei taha neid tollitöötajatele anda, seepärast annangi kõik need teile, ikka tänutäheks, te olete meid nii lahkelt vastu võtnud ja värki. Täiesti bezplatno ja boh s vami.

Mina: Ee, noo, blagadarjuu muidugi, aga riideid on mul isegi küllalt ja kapis ruumi vähe. Kui sa tahad, et ma need kuhugi vajaminejatele edasi toimetaks siis võin käpp olla

Tema:Aga need sobivad teile nii ilusti! (laob mulle ette 5 pakendit tururiideid, ikka ilusti kiles). Muz jest? Dlja nevo toze. (jätkab ladumist).

Mina: A otkuuda tõ znaaješ et mu mees on sihuke krupnõi nagu minagi?

Tema: Ei teagi aga siis müü maha (jätkab kilekottide laotamist mu kätele).

Mina: Kle mul pole sulli.

Tema: Ei sest midagi, anna palju saad.

Mina: ( toob rahakoti ja näitab üksikut viiekat).

Tema; A bolše netu? Malovato,küts maksab ka.

Ma: Sulli pole jh, anna arve nr, kannan 25

Ta: Ikka malovato.

Ma: Ise ütlesid besplatno v midagi… kle, sebi barem klient ja guud lakk.

Tema: (lahkub).

Meie 400 elanikuga külas tean ma täpselt kes on kes ja kust ta siia sai… kodanik gastrolöör ei kvalifitseerunud mu abisaajate nimistusse. Sorri.