Üks kask…

Üks kask meil kasvas õues,
just majaukse ees.
Ma aknast käisin õue,
sest kask oli ukse ees.
🙂
Meil see asi nii hull ei ole (õnneks), aga kaskedega on meid õnnistatud nii siin- kui sealpool majapidamist.
Ükskord oli reede, 11. oktoober ja ilm oli nii kuldne, kui veel vähegi olla saab. Käsi haaras seebikarbi ja tegi klõpsu:

Läks mööda nädal, saabus laupäev, 19. oktoober. Ilm oli kuldne vaid osaliselt. Ühel pool maja paistis päike ja teisel pool ähvardas lund visata. Kuuldavasti paljudes kohtades Eestima pinna peal viskas ka. Meil jäi see siiski esialgu ainult ähvarduseks.

Eelpoolnimetatud kask hõivab pildi vasakut külge.

Eile oli ka laupäev, 26. oktoober siis. Ilm oli hoopis kolmandat moodi. Tegin klõpsu ka, lihtsalt võrdluse mõttes.

Kask oli kõik kuldse minetanud ja lasi läbi paista sellel, mis kole. Ega ta seda siis nimelt ei teinud. No ja varsti on niikuinii lumi ja siis on kõik jälle uutmoodi.

Tegelikult mulle sügis meeldib. Panen nüüd küünlad põlema ja hakkan pirukaid küpsetama 🙂