Kaitstud: Üks mees juures

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Liiga palav, et blogida

Nii palav on, et isegi blogida ei viitsi. Ja leevendust kah ei lubata.
Aga muidu on elu segasummasuvilas möödunud lõbusalt. Kuna meesinime oli eelmisel nädalal tööl õhtupoolses vahetuses, siis päeval sai ikka ringi tuuseldatud ning kohustuslikus korras järves kastetud. Oleks vist päris hea juba kellegi ämm olla ning lasta end hoida nagu roosi- kaelast saadik külmas vees. Põnn siin ükspäev üritas ilma jahedamaks nõiduda- istus potil ja üürgas täiest kõrist “Aisakella” laulda. Veatult viisi pidades, kusjuures. Järgmiseks päevaks võlus mõnusa paduvihma välja kah. Siis oli Juunioril, Kutil ja Põnnil lõbus elu- kolm tundi paduvihma käes porilompides karglemist 🙂
Üleüldse avastasin, et lapsed on nagu plokkflöödid- kõlavad oktaav kõrgemalt kui noodis kirjas. Müstika.
Kuna Kutt ja Põnn on oma isa pojad, siis ei ole midagi üllatavat selles, et kodanike huumorisoon hästi töötab.
Stiilinäide:
Põnn: Ma lähen peitu. Ütle et Kutt otsib üles.
Mina: Ikka ütlen. (Põnn poeb peitu, mina ütlen sõnumi edasi)
Kutt: Põnn! Kas ma võin otsima hakata?
Põnn: (teisest toast, summutatult) Jaa!
Kutt: (hääle suunas liikudes) Oled sa ikka kindel?
Põnn: Jaa!
(ja nii edasi, kuni Põnn leitud)
Seenior tegi ka tähelepaneku: Kas sa paned tähele, et Juunior ja Kutt on täiesti nagu õde ja vend? Nad saavad palju paremini läbi kui meie…(see käis siis enda ja Juuniori kohta)
***
Läheks vaid veidigi jahedamaks, oleks kõik päris hästi.